Lüüdi keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Stgwltd (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
 
Stgwltd (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Lüüdi keel''' on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keel]] või [[murre]], mis kuulub [[soomeugri keeledsoomeugri keelte]] hulka. Sõna ''lüüdi'' tuleneb [[vene keel|vene]] sõnast люди (ljudi) 'inimesed'.
'''Lüüdi keel''' on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keel]] või [[murre]], mis kuulub [[soomeugri keeled|soomeugri keelte]] hulka. Sõna ''lüüdi'' tuleneb [[vene keel|vene]] sõnast люди (ljudi) 'inimesed'.


Lüüdi keelt võib pidada [[karjala keel|karjala]] või [[vepsa keel]]e [[murre|murdeks]] või omaette [[keel]]eks. Lüüdilasi on umbes 10 000 ning neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. [[Keel]]t räägitakse [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] idaosas [[Petroskoi]] läheduses.
Lüüdi keelt võib pidada [[karjala keel|karjala]] või [[vepsa keel]]e [[murre|murdeks]] või omaette [[keel]]eks. Lüüdilasi on umbes 10 000 ning neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. [[Keel]]t räägitakse [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] idaosas [[Petroskoi]] läheduses.

Redaktsioon: 30. oktoober 2006, kell 23:19

Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soomeugri keelte hulka. Sõna lüüdi tuleneb vene sõnast люди (ljudi) 'inimesed'.

Lüüdi keelt võib pidada karjala või vepsa keele murdeks või omaette keeleks. Lüüdilasi on umbes 10 000 ning neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. Keelt räägitakse Karjala Vabariigi idaosas Petroskoi läheduses.

Lüüdi keel jaguneb kolmeks murdeks:

  • põhjalüüdi
  • kesklüüdi
  • Kuujärve lüüdi