August Tuulse: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
August Tenson sündis Kastre-Võnnu vallas Tartumaal ning õppis [[Võnnu]] [[kihelkonnakool]]is. |
August Tenson sündis Kastre-Võnnu vallas Tartumaal ning õppis [[Võnnu alevik|Võnnu]] [[kihelkonnakool]]is. |
||
Aastatel 1913–1917 töötas A. Tuulse politsei Tartu linna kriminaaljaoskonnas, esialgu kirjutajana ning Vene Ajutise Valitsuse ajal juba komissari abina. |
Aastatel 1913–1917 töötas A. Tuulse politsei Tartu linna kriminaaljaoskonnas, esialgu kirjutajana ning Vene Ajutise Valitsuse ajal juba komissari abina. |
||
Redaktsioon: 31. detsember 2014, kell 01:59
August Tuulse (sündinud August Tenson; 30. september 1894 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 23. juuni 1940 Tallinn) oli Eesti politseinik.
Elulugu
August Tenson sündis Kastre-Võnnu vallas Tartumaal ning õppis Võnnu kihelkonnakoolis.
Aastatel 1913–1917 töötas A. Tuulse politsei Tartu linna kriminaaljaoskonnas, esialgu kirjutajana ning Vene Ajutise Valitsuse ajal juba komissari abina.
Esimeses maailmasõjas
1917. aastal mobiliseeriti ja tegutses 12. armee peastaabi vastuluure osakonna käsundusametnikuna ning hiljem 2. Siberi korpuse staabi vastuluure salga juhina. Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni vastuluureasutused likvideeriti detsembris ja vabastati ametist.
1918. aasta kevadel jätkas A. Tuulse teenistust Tartu kriminaaljaoskonnas ja tegi 1918. aastal Tartu Aleksandri Gümnaasiumi juures apteekri õpilase eksami, 1918. aasta lõpus töötas ta ajalehe Postimees toimetuses.
Eesti Vabadussõjas
Pärast Eesti Vabadussõja algust liitus ta 1919. aasta alguses vabatahtlikuna Eesti rahvaväkke, kus võeti Tartumaa komandandi juurde erakorraliste kohustustega ametnikuks, 1919. aasta 1. veebruarist kuni 1. juunini 1920. aastal teenis Tuulse Sõjaväe Operatiivstaabi teadete kogumise osakonna Tartu punktis ülema abina.
Teenistus Eesti Vabariigis
1920. aasta juunis määrati ta Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülema abi kohusetäitjaks ning kinnitati lõplikult Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülema abiks 16. septembril 1921. aastal.
1924. aasta 2. juulil nimetati A. Tuulse Politsei Peavalitsuse kaitsepolitsei osakonna ülemaks ja asus töö kõrvalt asus õppima Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi Kolledži eragümnaasiumisse, mille lõpetas 1926. aastal.
1926. aasta 20. veebruaril määrati ta politsei inspektoriks, kelle ülesandeks oli poliitilise politsei töö sisuline korraldamine. 1929. aasta 1. juulil tema ametinimetust täpsustati ning temast sai poliitilise politsei inspektor.
1933. aastal lõpetas A. Tuulse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
1935. aasta 29. oktoobrist alates töötas A. Tuulse Siseministeeriumis siseministri abina, ta osales 1937. aastal uue Eesti põhiseaduse väljatöötamises.
Alates 1937. aasta 17. augustist juhtis ta Siseministeeriumi omavalitsuste osakonda ja talitust.
1938. aastal täitis ta lühikest aega sisekaitseülema ülesandeid ning määrati samal aastal riikliku katsekomisjoni esimeheks.
August Tuulse sooritas 23. juunil 1940. aastal, pärast juunipööret Tallinnas enesetapu.