Segusti: erinevus redaktsioonide vahel
P →Tüübid |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Ideaalne Segusti.svg|pisi| |
[[Pilt:Ideaalne Segusti.svg|pisi|350px|Segusti [[elektritingmärk|skeemisümbol]]]] |
||
[[Elektroonika]]s on '''segusti''' [[mittelineaarne ahel]], mis teeb kahest [[Elektrisignaal|sisendsignaalist]] uusi [[sagedus]]i. Kõige tavalisemas kasutuses tekitab ta kahest sisendsignaalist ''f<sub>1</sub> |
[[Elektroonika]]s on '''segusti''' [[mittelineaarne ahel]], mis teeb kahest [[Elektrisignaal|sisendsignaalist]] uusi [[sagedus]]i. Kõige tavalisemas kasutuses tekitab ta kahest sisendsignaalist ''f''<sub>1</sub> ja ''f''<sub>2</sub> liidetud ''f''<sub>1</sub> + ''f''<sub>2</sub> ja lahutatud ''f''<sub>1</sub> – ''f''<sub>2</sub> sagedustega väljundsignaalid. |
||
Segusteid kasutatakse laialt sageduste nihutamiseks ühest sagedusalast teisse, et lihtsustada signaalide ülekandmist või edasist [[signaalitöötlus]]t. Näiteks on segusti võtmekomponent [[superheterodüünvastuvõtja]]s, kus see muudab vastuvõetud signaalide sageduse kindlaks [[vahesagedus]]eks. Segusteid kasutatakse ka [[ |
Segusteid kasutatakse laialt sageduste nihutamiseks ühest sagedusalast teisse, et lihtsustada signaalide ülekandmist või edasist [[signaalitöötlus]]t. Näiteks on segusti võtmekomponent [[superheterodüünvastuvõtja]]s, kus see muudab vastuvõetud signaalide sageduse kindlaks [[vahesagedus]]eks. Segusteid kasutatakse ka [[kandesagedus]]e [[Modulatsioon (ülekandetehnika)|moduleerimiseks]] [[raadiosaatja]]tes. |
||
==Liigid== |
==Liigid== |
||
⚫ | Mittelineaarsete (näiteks [[Eksponentfunktsioon|eksponentsiaalsete]]) omadustega [[elektroonikakomponent]]e saab kasutada segustitena. Passiivsed segustid kasutavad korrutava elemendina ühte või rohkemat [[diood]]i, sest neil on ebalineaarne [[pinge]] ja [[vool]]u suhe. Passiivsetes segustites on väljundsignaal alati väiksema [[võimsus]]ega kui sisendsignaal. |
||
⚫ | Aktiivsed segustid kasutavad korrutatud signaali tugevuse suurendamiseks võimendavat seadist, näiteks [[transistor]]i või [[elektronlamp]]i. Aktiivsed segustid parandavad sisend- ja väljundviikude vahelist eraldatust, kuid võivad tekitada rohkem [[Müra (elektroonika)|müra]] ja olla suurema energiatarbega. Aktiivne segusti võib olla ka ülekoormustele vastuvõtlikum. |
||
⚫ | Mittelineaarsete (näiteks [[Eksponentfunktsioon|eksponentsiaalsete]]) omadustega [[elektroonikakomponent]]e saab kasutada segustitena. Passiivsed segustid kasutavad korrutava elemendina ühte või rohkemat [[diood]]i, sest neil on ebalineaarne [[pinge]] ja [[vool]]u suhe. Passiivsetes segustites on väljundsignaal alati |
||
⚫ | |||
⚫ | Segusteid võib jagada [[Mikrolülituse topoloogia|topoloogia]] järgi. Ühepoolsed segustid lasevad väljundisse osa sisendsignaalist. Topelttasakaalustatud segustil on sellised sümmeetrilised sisendid, mis suruvad mõlemat sisendsignaali maha, ning väljundisse jõuab ainult korrutatud signaal.<ref>{{cite web|last=Poole|first=Ian|title=Double balanced mixer tutorial|url=http://www.radio-electronics.com/info/rf-technology-design/mixers/double-balanced-mixer-tutorial.php|publisher=Adrio Communications|accessdate=30. juulil 2012}}</ref> Topelttasakaalustatud segustid on keerukamad ja nõuavad suuremat võimsust. Segusti tüübi valik sõltub rakendusest. |
||
⚫ | Aktiivsed segustid kasutavad korrutatud signaali tugevuse suurendamiseks võimendavat |
||
⚫ | |||
Segusteid saab ehitada |
Segusteid saab ehitada üksikkomponentidest, kuid tänapäeval on need enamasti osa [[Mikrokiip|mikrokiibist]] või hübriidskeemidest. |
||
⚫ | |||
⚫ | Segusteid võib jagada topoloogia järgi. Ühepoolsed segustid |
||
⚫ | |||
Ebalineaarsed komponendid, mida kasutatakse segustites, võivad olla [[diood]]id, [[transistor]]id ja madalamatel sagedustel analoogkordistid. Kasutatud on ka [[küllastus]]e lähedal olevaid [[ferriitsüdamik]]uga [[induktiivpool]]e. |
Ebalineaarsed komponendid, mida kasutatakse segustites, võivad olla [[diood]]id, [[transistor]]id ja madalamatel sagedustel analoogkordistid. Kasutatud on ka [[küllastus]]e lähedal olevaid [[ferriitsüdamik]]uga [[induktiivpool]]e. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{Viited}} |
{{Viited}} |
||
27. rida: | 24. rida: | ||
* [http://www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0070/4.%20loeng%20-%20Supervastuv%C3%B5tja.pdf Supervastuvõtja] |
* [http://www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0070/4.%20loeng%20-%20Supervastuv%C3%B5tja.pdf Supervastuvõtja] |
||
{{Elektriahelad}} |
{{Elektriahelad}} |
||
⚫ | |||
[[Kategooria:Elektroonika]] |
[[Kategooria:Elektroonika]] |
||
⚫ | |||
[[Kategooria:Telekommunikatsioon]] |
Redaktsioon: 29. detsember 2014, kell 10:28
Elektroonikas on segusti mittelineaarne ahel, mis teeb kahest sisendsignaalist uusi sagedusi. Kõige tavalisemas kasutuses tekitab ta kahest sisendsignaalist f1 ja f2 liidetud f1 + f2 ja lahutatud f1 – f2 sagedustega väljundsignaalid.
Segusteid kasutatakse laialt sageduste nihutamiseks ühest sagedusalast teisse, et lihtsustada signaalide ülekandmist või edasist signaalitöötlust. Näiteks on segusti võtmekomponent superheterodüünvastuvõtjas, kus see muudab vastuvõetud signaalide sageduse kindlaks vahesageduseks. Segusteid kasutatakse ka kandesageduse moduleerimiseks raadiosaatjates.
Liigid
Mittelineaarsete (näiteks eksponentsiaalsete) omadustega elektroonikakomponente saab kasutada segustitena. Passiivsed segustid kasutavad korrutava elemendina ühte või rohkemat dioodi, sest neil on ebalineaarne pinge ja voolu suhe. Passiivsetes segustites on väljundsignaal alati väiksema võimsusega kui sisendsignaal.
Aktiivsed segustid kasutavad korrutatud signaali tugevuse suurendamiseks võimendavat seadist, näiteks transistori või elektronlampi. Aktiivsed segustid parandavad sisend- ja väljundviikude vahelist eraldatust, kuid võivad tekitada rohkem müra ja olla suurema energiatarbega. Aktiivne segusti võib olla ka ülekoormustele vastuvõtlikum.
Segusteid võib jagada topoloogia järgi. Ühepoolsed segustid lasevad väljundisse osa sisendsignaalist. Topelttasakaalustatud segustil on sellised sümmeetrilised sisendid, mis suruvad mõlemat sisendsignaali maha, ning väljundisse jõuab ainult korrutatud signaal.[1] Topelttasakaalustatud segustid on keerukamad ja nõuavad suuremat võimsust. Segusti tüübi valik sõltub rakendusest.
Segusteid iseloomustatakse nende omaduste, näiteks võimenduse ja mürateguri järgi.[2] Segusteid saab ehitada üksikkomponentidest, kuid tänapäeval on need enamasti osa mikrokiibist või hübriidskeemidest.
Ebalineaarsed komponendid, mida kasutatakse segustites, võivad olla dioodid, transistorid ja madalamatel sagedustel analoogkordistid. Kasutatud on ka küllastuse lähedal olevaid ferriitsüdamikuga induktiivpoole.
Viited
- ↑ Poole, Ian. "Double balanced mixer tutorial". Adrio Communications. Vaadatud 30. juulil 2012.
- ↑ D.S. Evans, G. R. Jessop, VHF-UHF Manual. Third Edition, Radio Society of Great Britain, 1976, page 4-12
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Segusti |