Ühiskondlik leping: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. detsember 2014, kell 22:30

See artikkel on poliitilisest teooriast; Eesti kolmanda sektori algatuse kohta vaata Ühiskondliku Leppe Sihtasutus

Ühiskondlik leping on teooria oletatavast lepingust riigi kodanike vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi territooriumil elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid Jean-Jacques Rousseau, Thomas Hobbes ja John Locke.

Oma klassikalises vormis sisaldab ühiskondlik leping kolme elementi:

luuakse hüpoteetilise "riigivaba" ühiskonna kuvand
ühiskondliku lepinguga liituvad inimesed võtavad omaks. et ainult täidesaatev võim suudab tagada turvalisuse ja stabiilsuse
ühiskondlik leping kohustab kodanikke respekteerima ja järgima riiki tänuks selle eest, et ainult poliitiline süsteem suudab tagada stabiilsuse ja turvalisuse

Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid." (Tallinn: Varrak 1998) ISBN 9985-3-0086-6
A. Heywood. (2013) Politics (4th edition). p. 62. Palgrave Macmillan

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+:See artikkel on poliitilisest teooriast; Eesti kolmanda sektori algatuse kohta vaata [[Ühiskondliku Leppe Sihtasutus]]
 {{liita|Ühiskondliku lepingu teooria}}
-:''See artikkel on poliitilisest teooriast; Eesti kolmanda sektori algatuse kohta vaata [[Ühiskondliku Leppe Sihtasutus]]
 '''Ühiskondlik leping''' on [[teooria]] oletatavast lepingust [[riik|riigi]] [[kodanik]]e vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi [[territoorium]]il elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid [[Jean-Jacques Rousseau]], [[Thomas Hobbes]] ja [[John Locke]].