Pühajõe kirik: erinevus redaktsioonide vahel
P Valikulised grammatikaparandused. |
P link par |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
[[1788]]. aasta aruandes on kirjas, et Pühajõe kiriku juures töötab kool, mis tegutses [[1861]]. aastani. |
[[1788]]. aasta aruandes on kirjas, et Pühajõe kiriku juures töötab kool, mis tegutses [[1861]]. aastani. |
||
Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid [[Pagari mõis]]nik [[Otto von Stackelberg]] ja [[Jõhvi |
Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid [[Pagari mõis]]nik [[Otto von Stackelberg]] ja [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonna]] kohtunik [[Reinhold von Arnold]] [[Järve mõis]]ast. Kiriku ehitamiseks eraldas [[Eestimaa rüütelkond]] 3000 rubla. Kirikuõpetajaks oli sel ajal [[Carl Friedrich Johann Koch]] ja köstriks [[Karl Gustav Masing]]. Ehitusmeistriks oli [[Madis Strauh]] [[Künnapõhja]]lt. Hiljem töötas ta [[Päite]] koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal. [[1893]]. aasta [[6. veebruar]]il põles kirik maha, kuid ehitati [[1894]]. aastal suurendatult jällegi üles. |
||
Pühajõe kogudus iseseisvus taas 1939. aastal kirikuõpetaja Aleksander Elleri eestvedamisel. |
Pühajõe kogudus iseseisvus taas 1939. aastal kirikuõpetaja Aleksander Elleri eestvedamisel. |
||
Redaktsioon: 22. detsember 2014, kell 14:55
| Pühajõe kirik | |
|---|---|
| Riik | Eesti |
| Asukoht | Pühajõe küla, Toila vald Ida-Virumaa |
| Ehituse algus | 1836 |
| Sissepühitsemine | 29. jaanuar 1839 |
| Koordinaadid | 59° 24′ 43″ N, 27° 32′ 14″ E |
Pühajõe kirik on kirik Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe külas. Kirik oli Jõhvi kihelkonnakiriku abikirik.
Pühajõe küla on mainitud esmakordselt 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Kirik ehitati küla hiide Jõhvi abikirikuna aastal 1467. Esimene kirikuhoone oli puidust ja asus nüüdse kiriku lähedal. Ei ole aga teada, kas vana kirik hävines või lammutati.
Aastatel 1654–1744 oli Pühajõe kogudus iseseisev kogudus, kuid pärast seda muudeti uuesti Jõhvi kiriku juurde kuuluvaks abikoguduseks.
1788. aasta aruandes on kirjas, et Pühajõe kiriku juures töötab kool, mis tegutses 1861. aastani.
Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid Pagari mõisnik Otto von Stackelberg ja Jõhvi kihelkonna kohtunik Reinhold von Arnold Järve mõisast. Kiriku ehitamiseks eraldas Eestimaa rüütelkond 3000 rubla. Kirikuõpetajaks oli sel ajal Carl Friedrich Johann Koch ja köstriks Karl Gustav Masing. Ehitusmeistriks oli Madis Strauh Künnapõhjalt. Hiljem töötas ta Päite koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal. 1893. aasta 6. veebruaril põles kirik maha, kuid ehitati 1894. aastal suurendatult jällegi üles.
Pühajõe kogudus iseseisvus taas 1939. aastal kirikuõpetaja Aleksander Elleri eestvedamisel.
1968. aastal Pühajõe kogudus likvideeriti, kirik jäi kasutuseta ja lagunes. 1980. aastate lõpuks olid järgi vaid müüride varemed.
1988. aastal hakati kirikut taastama plaaniga võtta see kasutusele tavandi-kontserdihoonena, kuid plaanid muutusid ja otsustati taastada kirik. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti jõuluõhtul 1989.
7. märtsil 1990 registreeriti Pühajõe kiriku juurde Pühajõe kogudus, mille nõukogu esimeheks valiti Kalju Metsalu, koguduse hooldajaõpetajaks Peeter Kaldur. 23. juunil 1990 pühitses kiriku peapiiskop Kuno Pajula. 1993. aastal sai koguduse õpetajaks Ülo Vaher, kes teenib kogudust siiani.
Kirjandus
- Vambola Kaasik-Aaslav "Oru lossi saladus ja rikkus", CD-raamat
- Märt Mõtuste "Toila ümbruse kultuuri ja hariduselu ajaloost", Toila vallavalitsus, trükikoda "Trükis", 1998