Georg von Schwengeln: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Vaata ka: link läbipaistvaks
39. rida: 39. rida:
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Schwengelm]] – aadlisuguvõsa
*[[Schwengelm]] – aadlisuguvõsa
*''[[Vängla mõis|Schwengeln]]'' – mõis [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]] [[Vängla]]s
*[[Vängla mõis]] (saksa Schwengeln) – mõis [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]] [[Vängla]]s


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 19. detsember 2014, kell 19:49

Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis

Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.

Elulugu

Georg von Schwengeln õppis matemaatikat ja sõjaarhitektuuri ("architectura militaris"). 1621. aastal pärast Riia vallutamist Gustav II Adolfi poolt Rzeczpospolitalt astus von Schwengeln Rootsi kuningriigi teenistusse[1], 1625. aastal koostas Georg von Schwengeln rootslaste vallutatud Koknese piiskopilinnuse (sks Kokenhusen) ja linna plaani.[2] [3].

Maavaldused

Norrköpingi riigipäeva otsuse õiguse alusel sai ta endale kuningalt 3. detsembril 1628 Uue-Kastre mõisa, mis asus Gabriel Bengtsson Oxenstierna valduste kõrval, Emajõe vasakkaldal Tartumaal, 12 km enne Emajõe suubumist Peipsisse[4] 1630 ostis ta riiginõunik Oxensternalt ka Kavastu (saksa k Kawast) mõisa ja Uue-Kastre piiskopilinnuse (saksa k Warbecke)[5], Georg von Schwengelnile kuulusid Liivimaal peale Uue-Kastre ja Kavastu, veel Tammistu (Tammist), Kabina (Cabina) ja Pilka (Pilcken) mõis.

Kartograafiaalane tegevus

Georg von Schwengeln töötas aastatel 1631-1654 Rootsi riigikantsleri Axel Oxenstierna alluvuses, kes oli talle mõisad müünud Gabriel Bengtsson Oxenstierna onupoeg. Koos inseneri Johan Wärnschiöldhi (sündinud Lenæus, 1610–1674) ja kindralkortermeistri Johan von Rodenburgiga töötasid Rootsi idaprovintside linnades kindluste väljaarendamisel ja kaardistamisel. 1. augustil 1631 sai ta Rootsi kuningas Gustav II Adolfilt aadlidiplomi[6].

1656. aastast oli Georg von Schwengeln tragunirügemendi ülem, ta osales sõjas Taani vastu ja 1659. aastal määrati ta Karl X Gustavi poolt teise Taani sõja ajal Korsøri kindluse (taani k. Korsør fæstning) komandandiks Sjællandis.[7]


Perekond

Georg von Schwengeln abiellus Elizabeth Igelströmiga, kes oli Västergötlandist pärit Ropka mõisniku Harald Bengtssoni (Igelström) (1604–1677) tütar. Abielust sündis:

Teoseid

Kirjandus

  • Imago Mundi: The International Journal for the History of Cartography, Volume 6, Issue 1 1949, (lk. 67-71 Harald Köhlin: Georg von Schwengeln and his Work, 1620-1645)

Vaata ka

Viited

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Band 2 Görlitz. 1930 lk.255
  2. Fragment Koknese piiskopilinnuse plaanist
  3. Turnbull, Stephen (2004). Crusader Castles of the Teutonic Knights. Vol.2: The Stone Castles of Latvia and Estonia, 1185-1560. Osprey Publishing. Lk 64 lk. ISBN 1841767123. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend) lk.34
  4. Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District... Dorpat: C. Mattiesen. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend) lk.178
  5. Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District... Dorpat: C. Mattiesen. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend), lk.45
  6. Eesti Ajalooarhiiv: Aadlivapid Ajalooarhiivis: Georg von Schwengelm
  7. Nordisk familjebok, 1916 lk.1296

Välislingid