Elektrofiilne liitumine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 15 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
'''Elektrofiilne liitumine''' ehk '''elektrofiilne liitumisreaktsioon''' (nimetatud ka '''katioonne liitumine''' ehk '''Ad<sub>E</sub> reaktsioon''') on [[Orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]] polaarse või polariseeritava molekuli E<sup>δ+</sup>–Z<sup>δ–</sup> ([[reagent]]) liitumine küllastamata ühendi [[kaksikside|kaksik-]] või [[kolmikside]]mele (EZ reaktsioonil [[aromaatsed ühendid|aromaatsete ühenditega]] saadakse liitumise asemel [[elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse asenduse]] (S<sub>E</sub>) produktid).
'''Elektrofiilne liitumine''' ehk '''elektrofiilne liitumisreaktsioon''' (nimetatud ka '''katioonne liitumine''' ehk '''Ad<sub>E</sub> reaktsioon''') on [[Orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]] polaarse või polariseeritava molekuli E<sup>δ+</sup>–Z<sup>δ–</sup> ([[reagent]]) liitumine [[küllastumata ühendid|küllastumata ühendi]] [[kaksikside|kaksik-]] või [[kolmikside]]mele (EZ reaktsioonil [[aromaatsed ühendid|aromaatsete ühenditega]] saadakse liitumise asemel [[elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse asenduse]] (S<sub>E</sub>) produktid).


C=C + E–Z → EC–CZ
C=C + E–Z → EC–CZ

Viimane redaktsioon: 18. detsember 2014, kell 15:00

Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

C=C + E–Z → EC–CZ

Siin elektronodefitsiitne osake E+ atakeerib kordse sideme π-elektronpaari, mis on kergesti kättesaadav uue σ-sideme loomiseks ja moodustunud karbokatioon ühineb nukleofiiliga andes liitumisprodukti. See on astmeline reaktsioon. Elektrofiili E+ genereerimist reagendist E–Z soodustab reeglina kas teise molekuli E–Z või lisatud Lewisi happe (katalüsaator) osavõtt.

E+ + C=C → E–C–C+

Tugevate prootonhapete osaluse korral liitub substraadi π-sidemele prooton H+:

H+ + C=C → H–C–C+

Liitumisproduktid moodustuvad järgnevalt karbokatiooni ühinemisel nukleofiiliga (aniooniga või reaktsiooni keskkonnas esineva molekuli vaba elektronpaari omava aatomi või kordse sidemega, näiteks H–OH, H–OR, HOC(=O)R, C=C jt). Näiteks:

E–C–C+ + Z → E–C–C–Z

E–C–C+ + H–OH → E–C–C–OH + H+

E–C–C+ + C=C → E–C–C–C–C+

Reagentide EZ liitumine toimub regioselektiivselt, nii et intermediaadina moodustuks enam stabiliseeritud karbokatioon. Realiseerub see vastavalt Markovnikovi reeglile: elektrofiil (E+ või H+ või R+ jt) liitub selle süsiniku aatomi juurde, millega on seotud rohkem vesiniku aatomeid ja nukleofiilne rühm liitub selle süsiniku aatomiga, millega on seotud kõige vähem vesiniku aatomeid.


Elektrofiilsed liitumisreaktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpilised alkeenide ja alküünide elektrofiilse liitumise reaktsioonid on:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]