Kasutaja arutelu:Larts: erinevus redaktsioonide vahel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
59. rida: 59. rida:
::: Mina tunnen sageli frustratsiooni, leides, et arutelus pole midagi sisulist, eriti teistes vikides, kus iga lehekülje arutelus on tempel, et artikkel kuulub nii- ja niisuguse portaali alla ja tal on nii- ja niisugune tähtsusaste.
::: Mina tunnen sageli frustratsiooni, leides, et arutelus pole midagi sisulist, eriti teistes vikides, kus iga lehekülje arutelus on tempel, et artikkel kuulub nii- ja niisuguse portaali alla ja tal on nii- ja niisugune tähtsusaste.
::: Arutelulehe järgi näeb lugeja, kas artiklist on leitud midagi problemaatilist. Mina näiteks hindan arutelulehe järgi ka artikli usaldatavust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. detsember 2014, kell 05:54 (EET)
::: Arutelulehe järgi näeb lugeja, kas artiklist on leitud midagi problemaatilist. Mina näiteks hindan arutelulehe järgi ka artikli usaldatavust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. detsember 2014, kell 05:54 (EET)

:Küsimusi tekib pigem just siis, kui arutelu lehe link on sinine ja lehel endal valitseb tühjus. Kui link on punane, ehk leht kustutatud, siis ei kipu seda ka klikkima, sest tead, et lingi taga on tühjus.
Asi, mis hoopis rohkem häirib on see, kui artiklis on mall, mis soovitab malli põhjust arutelulehelt vaadata, siis valitseb seal tühjus.
Mina olen igaljuhul selle poolt, et kui aruteluleht on tühi, siis parem on see ka kustutada. [[Kasutaja:Larts|Larts]] ([[Kasutaja arutelu:Larts|arutelu]]) 18. detsember 2014, kell 11:15 (EET)

Redaktsioon: 18. detsember 2014, kell 11:15

Tere tulemast Vikipeediasse, Larts!

Parandasime vea artiklis Liivlased. Andres 30. juuni 2009, kell 06:54 (UTC)

Kui kirjutad arutelulehele kommentaari, siis palun lisa järele oma allkiri. Selleks vajuta redigeerimiskasti kohal allkirjanuppu või trüki neli tildet ~~~~. Adeliine 10. aprill 2012, kell 21:05 (EEST)

Avastasin selle puudumise liiga hilja, aga tänud meeldetuletamast.

Kui unustad, siis saad ju uuesti vajutada "redigeeri" ja allkirja lisada. Adeliine 10. aprill 2012, kell 22:03 (EEST)

Tere ka minu poolt. Mind hetkel väga huvitab, mida sa teed praegu vikis. Mina aru ei saa. Ave Maria (arutelu) 25. juuli 2013, kell 23:10 (EEST)[vasta]

Mina saan küll aru: parandab katkisi välislinke. Aitäh selle eest! Andres (arutelu) 26. juuli 2013, kell 01:21 (EEST)[vasta]
Ole hea ja pane tühjale arutelulehele mall {{kustutada|}}. --Tiia (arutelu) 26. juuli 2013, kell 02:30 (EEST)[vasta]

Väga lihtne, algselt tegin nii nagu "katkiste linkide lehel" oli õpetus, arutelulehele panin märke, et mida seal tegin. Kui avastasin, et neid märkeid järjest kustutati, siis ei hakanud enam lisama, et mitte kellegile lisatööd teha, vaid kustutasin peale lingi parandamist lihtsalt boti teksti. Eks edaspidi teen nüüd uue õpetuse järgi:) Larts (arutelu) 26. juuli 2013, kell 12:13 (EEST)[vasta]

Kustutamismärkuse all mõtlesingi ma tegelikult malli ja seepärast nüüd kirjutasin konkreetsemalt. Muidu ei leia administraatorid tühje lehti üles, sest mall lisab nad kustutamiskategooriasse. Eks see (boti jutu kustutamine) tülikas ole aga bot on nii tööle pandud. Sellest probleemist kirjutasin ka üldises arutelus aga hetkel pole plaanis boti tegevust muuta. --Tiia (arutelu) 26. juuli 2013, kell 12:36 (EEST)[vasta]

Selge. Saingi eelmisest sõnastusest siis valesti aru järelikult. Aga nüüd on õpetus kenasti puust ja punane. Larts (arutelu) 26. juuli 2013, kell 12:38 (EEST)[vasta]

Nõuanne

Katkiste linkide parandamisega teed kiiduväärset tööd, kuid ratsionaalsem oleks ühetüübiliste vigade korral seda teha mõne programmiga (nt AWB). Nõnda jääb üksluine töö masina kanda. Nt parandasid lingi: http://arhiiv2.postimees.ee:8080 --> http://www.postimees.ee. Siit ka soovitus, et võiksid kasvõi oma arutelulehele kirjutada üles need korduvad võrguaadressid, mis on muutunud. Siis võib keegi need programmiga kiiresti korda teha--Bioneer1 (arutelu) 30. august 2013, kell 18:51 (EEST)[vasta]

Tänud! Püüan kõrvataha panna:) Larts (arutelu) 30. august 2013, kell 22:18 (EEST)[vasta]


Aruteluleheküljel oleks märkus katkiste linkide eemaldamise kohta artiklist vajalik, sest lingid sisaldavad olulist teavet - näiteks artiklite pealkirju, veebisaiti, millel allikas enne kustutamist oli jms. Lisasin praegu märkuse Hjalmar Mäe artikli arutelu leheküljele. 88.196.28.229 27. juuni 2014, kell 16:06 (EEST)[vasta]

Panin Oru küla kodulehe sinna artiklisse tagasi, aga arutelu lehele kõiki eemaldamisi kirjeldama hakata, sellel küll mõtet ei näe. See on artikli ajaloost nähtav teave.Larts (arutelu) 27. juuni 2014, kell 18:52 (EEST)[vasta]

Siis peaks küll ühe artikli ajalugu pidevalt jälgima. See on vaevaline... ja sa ei teagi, et artiklist on vahepeal olulist informatsiooni kaduma läinud. Aruteluleheküljel on põhimõtteliselt kõik tekstikärped talletatud. Katkiste linkide puhul on sageli nii, et neis sisalduva pealkirja järgi õnnestub uus link leida ja vana asendada. 88.196.28.229 27. juuni 2014, kell 20:52 (EEST)[vasta]

Ma pole küll märganud, et arutelu lehel oleks varemalt linkide parandusi kirja pandud. Ja neid linke olen ma praeguseks palju parandanud. Kuna ma olen seda omajagu teinud, siis ma tean väga hästi, kuidas on võimalik katkisest lingist infot kätte saada (kui on) ja oma muudatusi tehes olen ka alati lähtunud sellest, et kui midagi muudan, siis ainult selliselt, et minu leitud lingi kadudes oleks võimalik see info võimalikult lihtsalt üles leitav(vahel juhtub ka paha ja tuleb sisse näpukaid ning unustamisi). Ma olen vägagi veendunud, et arutelulehele ei hakka keegi oma muudatusi kopeerima, see on liialt tüütu tegevus, kui oled juba x aja kulutanud sellele, et lammutasid viiteks olnud lingi (ilma kommentaarideta) laiali ja leidsid x astmes 6 lehelt ülesse selle õige teksti, millele algne teksti kirjutaja viitas. Andesta, aga su jutt kõlab suht jalgratta leiutamisena, kui muidu rallitakse juba ammu autodega ringi. (no offence) Larts (arutelu) 27. juuni 2014, kell 21:19 (EEST)[vasta]

Arutelulehele pole mõtet midagi enam jätta kui katkised lingid on parandatud. See on nüüd küll liigne soov. Kui rohkem infot arutelulehel ei ole, siis see kustutatakse. Mina lisan artikli parandamisel resümeesse tavaliselt, et katkised lingid parandatud või eemaldatud ja siis kustutan arutelulehelt katkised lingid. --Tiia (arutelu) 28. juuni 2014, kell 01:57 (EEST)[vasta]
Minu märkus oli katkiste linkide eemaldamise kohta artiklist. Katkiste linkide parandamise osas olen nõus nii Sinu kui Tiia seisukohaga: arutelulehele pole mõtet booti jäetud märkusi enam jätta kui katkised lingid on artiklis parandatud. 88.196.28.229 2. juuli 2014, kell 14:34 (EEST)[vasta]
P.S. Linkidest rääkides pidasin silmas kogu lingiks muudetud informatsiooni, mitte ainult veebiaadressi. 88.196.28.229 2. juuli 2014, kell 14:45 (EEST)[vasta]

Kuna Sa tegeled katkiste linkidega, siis panen lihtsalt infoks, et leidub selline veebisait nagu webcitation.org, mis võimaldab veebimaterjale arhiveerida. Kui seal mõni veebimaterjal ära registreerida, siis jääb see kättesaadavaks ka siis, kui algasukohas materjal ära kaob. Ingliskeelse viki viited sageli kasutavad seda ja viitemallidesse on arhiivilingi koht sisse ehitatud. Taavi (arutelu) 27. juuni 2014, kell 22:46 (EEST)[vasta]

See pole paha leht, aga pigem võiks seda kasutada inimene, kes lisab artiklisse viite (ja selle siis kohe arhiveerdia). Minusuguse sõber on pigem siiski http://archive.today/, kust leiab juba arhiveeritud lehed (sinna linkimist ma küll pigem püüan vältida ja parem "raiskan" kordades rohkem aega, et leida sama tekst mõnelt teiselt lehelt). Larts (arutelu) 29. juuni 2014, kell 19:02 (EEST)[vasta]

See archive.today leiab ilmselt need lingid, mis on selle sama lehe kaudu arhiveeritud. Samamoodi saab muide otsida ka www.webcitation.org-i lehelt: http://www.webcitation.org/query
Taavi (arutelu) 30. juuni 2014, kell 00:47 (EEST)[vasta]

Mkmm, neil lehtedel on põhimõtteline vahe, ühe töötamispõhimõtteks on see, et arhiveerib selle, mis kasutajate poolt ette antakse, teine käib ise mööda lehti ringi ja arhiveerib, lisaks on võimalik kasutajapoolne "sekkumine" ehksiis lased arhiveerida endale vajalikku lehte. Head on mõlemad, tööpõhimõtted vähe erinevad archive lehega ma rohkem harjunud. Larts (arutelu) 30. juuni 2014, kell 21:35 (EEST)[vasta]

Arhiivilink lihtviidetes

Tere! Mul on Sulle üks küsimus. Kui Sa parandad linke (pean silmas neid linke, mis on osa viitest) ja leiad näiteks mittetöötava originaallingi asemele töötava arhiivilingi, siis kuidas Sa selle viite sisse märgid? Mind huvitavad just need viited, kus pole malli kasutatud. Sellised: [http://www.algviide.ee Viite pealkiri]. Kas Sa kirjutad sinna http:// kohale arhiivilingi? Või jätad algse lingi puutumata ja lisad uue arhiivilingi viite järele? Näiteks nii: [http://www.algviide.ee Viite pealkiri] ([http://www.arhiivikoopia.ee Arhiivikoopia]). Soovin luua ühe tööriista viidete kontrollimiseks ja viidetele arhiivilinkide automaatseks lisamiseks. Teadmine, kuidas arhiivilinke on kasutajate poolt lihtviidetele lisatud (kui üldse on), aitab võimalikke probleeme ennetada. Taavi (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 23:21 (EEST)[vasta]

Üldiselt ma püüan vältida "arhiivilingi" kasutamist. Õnneks on tihti võimalik leida sama "juttu" mõnelt teiselt lehelt, mis on jätkuvalt kättesaadav. Aga kui sellest ei pääse, ning on vaja kasutada arhiveeritud lehekülge, siis ma kustutan originaalviite ja panen arhiivi oma asemele. Miks? Seepärast, et archive.org, mida ma kasutan selleks tarbeks, jätab oma lingis originaalaadressi ka alles. Seetõttu ei näe ma mingit mõtet tekitada originaallingi(mitte töötava) allesjätmise läbi veel ühe rea katkiste linkide loetellu, neid on meil niigi jätkuvalt tuhandeid:) Larts (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 23:46 (EEST)[vasta]

Selge, tänan! Botiga kontrollimisel on võimalus, et just kontrollimise hetkel link ei töötanud, aga muidu töötab. Sellest ka mittetöötava originaallingi alles jätmine. Taavi (arutelu) 22. oktoober 2014, kell 00:08 (EEST)[vasta]

Boti puhul arusaadav ja õigustatud. Kui boti järel inimene seda kontrollib (seal on enamasti korralik ajavahe) ja põhilehte eelkõige (kas see üldse eksisteerib)ning seejärel orig lingi kustutab, siis ma ei näe probleemi. Larts (arutelu) 22. oktoober 2014, kell 00:16 (EEST)[vasta]


Kui katkised lingid eemaldad ja arutelus muid märkusi pole, siis võid arutelu ka lihtsalt tühjaks jätta. Arutelu kustutamiseks pole otsest vajadust, lingi kohta käiva märkuse võib ajalukku alles jätta. Näiteks saksa vikis tehakse analoogsete märkustega üldiselt nii. Olemasoleva artikli arutelu kustutamine tekitab asjatuid küsimusi: mis seal kirjas oli, miks juurdepääsu sellele on piiratud. Pikne 17. detsember 2014, kell 20:34 (EET)

Mulle jälle tundub, et parem on kustutada, sest muidu lugejad vaatavad ilmaasjata arutelu. Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 20:58 (EET)[vasta]
No isegi kui arutelus on midagi kirjas, pole see tavaliselt lugejale kasulik. Ka toimetaja jaoks pole arutelus sageli midagi aktuaalset. Pikne 17. detsember 2014, kell 21:21 (EET)
Mina tunnen sageli frustratsiooni, leides, et arutelus pole midagi sisulist, eriti teistes vikides, kus iga lehekülje arutelus on tempel, et artikkel kuulub nii- ja niisuguse portaali alla ja tal on nii- ja niisugune tähtsusaste.
Arutelulehe järgi näeb lugeja, kas artiklist on leitud midagi problemaatilist. Mina näiteks hindan arutelulehe järgi ka artikli usaldatavust. Andres (arutelu) 18. detsember 2014, kell 05:54 (EET)[vasta]
Küsimusi tekib pigem just siis, kui arutelu lehe link on sinine ja lehel endal valitseb tühjus. Kui link on punane, ehk leht kustutatud, siis ei kipu seda ka klikkima, sest tead, et lingi taga on tühjus.
Asi, mis hoopis rohkem häirib on see, kui artiklis on mall, mis soovitab malli põhjust arutelulehelt vaadata, siis valitseb seal tühjus. 

Mina olen igaljuhul selle poolt, et kui aruteluleht on tühi, siis parem on see ka kustutada. Larts (arutelu) 18. detsember 2014, kell 11:15 (EET)[vasta]