Mürgistus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
21. rida: 21. rida:
==Vaata ka==
==Vaata ka==
* [[aktiivsüsi]]
* [[aktiivsüsi]]
* [[hüperitsism]]
* [[hüpervitaminoos]]
* [[hüpervitaminoos]]
* [[rästikuhammustuse mürgistus]]
* [[rästikuhammustuse mürgistus]]

Redaktsioon: 17. detsember 2014, kell 12:19

Mürgistus ehk mürgitus ehk intoksikatsioon on inimese või muu looma haigus, mille on esile kutsunud mürk (see võib olla tekkinud ka organismis eneses).

Mürgistuse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgistuse esile kutsuda võivast ainest.

Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks inimestel on alkohol (alkoholimürgistus), metanool, uimastid, ravimite üledoos, erinevad kemikaalid, vingugaas ehk süsinikoksiid CO (vingumürgistus). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit (toidumürgistus), putukahammustused (sh mesilaste ja herilased ning skorpionite 'nõelamine'), mürkmadude hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm.

Mürgistuse kahtluse või ka tegeliku mürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, hädaabinumbrile 112 (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Mürgistuse tüüpilisteks sümptomiteks on oksendamine, peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, teadvusehäired, krambid, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused.

Mürgistus võib kulgeda ägeda või kroonilise haiguspildiga.

Mürgistuste ravis kasutatakse detoksikatsiooni meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõne mürgistuse puhul saab kasutada antidootravi ehk vastumürgi manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.[1] Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina etanooli, et takistada metanooli lagundamist maksas.[2]

Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.[3].

Liigid (osaline)

Vaata ka

Viited

Kasutatud kirjandus

  • tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas, "Vältimatu abi käsiraamat", 3. trükk, AS Medicina, 2010, ISBN 978 9985 829 95 0

Välislingid