Koonus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
36. rida: 36. rida:


== Koonuselõiked ==
== Koonuselõiked ==
{{vaata|Koonuselõiked}}


Koonuselõike puhul vaadeldakse kahte põhjatut koonilist pinda, mis puutuvad tippudega kokku, asuvad ühisel sümmeetriateljel ja omavad ühise sirgjoonena kulgevat [[lõpmatus|lõpmatult]] pikka moodustajat. Sellist kaks-ühes-koonust lõigatakse erinevate nurkade all olevate tasanditega. Lõige koonuste ühisest tipust annab [[punkt|punkti]], [[ringjoon]]e [[raadius]]ega 0. Lõige läbi tipu, moodustajaga paralleelselt anna [[sirgjoon]]e. Kui lõige tehakse tipust eemalt ja lõikava tasapinna nurka muudetakse alustades [[ristlõige|ristlõikest]], saadakse vastavalt nurga muutumisele tulemuseks geomeetrilised kujundid: ([[ringjoon]], [[ellips]], [[parabool]] ja [[hüperbool]] , mis erinevad üksteisest oma [[ekstsentrilisuse]] poolest. Kuigi ringjoonel on siin teistest täiesti selgelt eristuv ainulaadne omadus, millega kõiki teisi kõverjooni võrreldakse, siis ikkagi vaadeldakse siin koonuselõike kontekstis ringjoont kui ellipsi erijuhtu, mille ekstsentrilisus on 0.
Koonuselõike puhul vaadeldakse kahte põhjatut koonilist pinda, mis puutuvad tippudega kokku, asuvad ühisel sümmeetriateljel ja omavad ühise sirgjoonena kulgevat [[lõpmatus|lõpmatult]] pikka moodustajat. Sellist kaks-ühes-koonust lõigatakse erinevate nurkade all olevate tasanditega. Lõige koonuste ühisest tipust annab [[punkt|punkti]], [[ringjoon]]e [[raadius]]ega 0. Lõige läbi tipu, moodustajaga paralleelselt anna [[sirgjoon]]e. Kui lõige tehakse tipust eemalt ja lõikava tasapinna nurka muudetakse alustades [[ristlõige|ristlõikest]], saadakse vastavalt nurga muutumisele tulemuseks geomeetrilised kujundid: ([[ringjoon]], [[ellips]], [[parabool]] ja [[hüperbool]] , mis erinevad üksteisest oma [[ekstsentrilisuse]] poolest. Kuigi ringjoonel on siin teistest täiesti selgelt eristuv ainulaadne omadus, millega kõiki teisi kõverjooni võrreldakse, siis ikkagi vaadeldakse siin koonuselõike kontekstis ringjoont kui ellipsi erijuhtu, mille ekstsentrilisus on 0.

Redaktsioon: 17. detsember 2014, kell 03:12

 See artikkel räägib kehast; koonuseks nimetatakse ka koonilist pinda

Koonus

Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda lõikav tasand. Neid pindasid nimetatakse vastavalt koonuse külgpinnaks ja koonuse põhjatasandiks. Katte sees paiknevat koonuse põhjatasandi osa nimetatakse koonuse põhjaks ja koonilise pinna tippu nimetatakse koonuse tipuks. Koonuse moodustajaks nimetatakse külgpinnal asuvat tipu ja põhjatasapinna vahelist sirglõiku.

Koonuse all mõistetakse mõnikord ka koonilist pinda ennast. Põhihariduses käsitletakse peamiselt pöördkoonust.

Koonuste liigid

Koonuse ruumala

Iga koonuse ruumala on

kus h on koonuse kõrgus ja Sp on koonuse põhjapindala.

Pöördkoonuse pindala

Pöördkoonuse külgpindala on

ja põhjapindala on

,

kus r on põhja raadius ja m on koonuse moodustaja (tipu kaugus põhjaringjoone punktist).

Koonuse täispindala on järelikult

Koonuselõiked

Koonuselõike puhul vaadeldakse kahte põhjatut koonilist pinda, mis puutuvad tippudega kokku, asuvad ühisel sümmeetriateljel ja omavad ühise sirgjoonena kulgevat lõpmatult pikka moodustajat. Sellist kaks-ühes-koonust lõigatakse erinevate nurkade all olevate tasanditega. Lõige koonuste ühisest tipust annab punkti, ringjoone raadiusega 0. Lõige läbi tipu, moodustajaga paralleelselt anna sirgjoone. Kui lõige tehakse tipust eemalt ja lõikava tasapinna nurka muudetakse alustades ristlõikest, saadakse vastavalt nurga muutumisele tulemuseks geomeetrilised kujundid: (ringjoon, ellips, parabool ja hüperbool , mis erinevad üksteisest oma ekstsentrilisuse poolest. Kuigi ringjoonel on siin teistest täiesti selgelt eristuv ainulaadne omadus, millega kõiki teisi kõverjooni võrreldakse, siis ikkagi vaadeldakse siin koonuselõike kontekstis ringjoont kui ellipsi erijuhtu, mille ekstsentrilisus on 0.

Kui pöördkoonusel on põhi, siis telglõige on võrdhaarne kolmnurk.

Koonus vektorruumis

Koonuse all mõistetakse ka reaalse vektorruumi alamhulka K, mis koos punktiga xK sisaldab c>0 korral ka kõik punktid kujul cx. [1]

Vaata ka

Viited

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)