Mürgistus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. detsember 2014, kell 20:55

Mürgistus ehk mürgitus (ka intoksikatsioon) on väliskeskkonnast looma organismi nii tahtlikult kui juhuslikult sattunud või organismis eneses tekkinud mürgi mõjul tekkiv peamiselt äge haigusseisund.

Mürgituse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgituse esile kutsuda võivast ainest.

Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks inimestel on alkohol (alkoholimürgistus), metanool, uimastid, ravimite üledoos, erinevad kemikaalid, vingugaas ehk süsinikoksiid CO (vingumürgistus). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit (toidumürgistus), putukahammustused (sh mesilaste ja herilased ning skorpionite 'nõelamine'), mürkmadude hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm.

Mürgituse kahtluse või ka tegeliku mürgituse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, hädaabinumbrile 112 (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Mürgistuse tüüpilisteks sümptomiteks on oksendamine, peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, teadvusehäired, krambid, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused.

Mürgistus võib kulgeda ägeda või kroonilise haiguspildiga.

Mürgistuste ravis kasutatakse detoksikatsiooni meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõnede mürgistuse puhul saab kasutada antidootravi ehk vastumürgi manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.^[1] Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina etanooli, et takistada metanooli lagundamist maksas.^[2]

Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.^[3].

Liigid (osaline)

ravimimürgitused: unerohumürgitus, mürgitus antidepressantidega, serotoniinisündroom, liitiumimürgitus, mürgitus psühhoosiravimitega, fenütoiinimürgitus, karbamasepiinimürgitus, valproaadimürgitus, digoksiinimürgitus, beetablokaatoritest põhjustatud mürgitus, kaltsiumikanalite blokaatoritest põhjustatud mürgitus, ACE inhibiitoritest põhjustatud mürgitus, opiaadimürgitus, paratsetamoolimürgitus, atsetüülsalitsüülhappemürgitus, muudest põletikuvastastest ravimitest põhjustatud mürgitus, klorokiini- ja hüdroksüklorokiinimürgitus, rauamürgitus, teofülliinimürgitus, varfariinimürgitus jt.

Vaata ka

Viited

Kasutatud kirjandus

tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas, "Vältimatu abi käsiraamat", 3. trükk, AS Medicina, 2010, ISBN 978 9985 829 95 0

[1] Kadri Tamme. Sagedamini esinevad mürgistused: esmane käsitlus, spetsiifiline ravi. Kliinikum.ee

[2] Kuido Nõmm. Mürgistustest ja nende kliinilisest tuvastamisest. ELMÜ XV Suvekool 2013

[3] Kaja Niinlaup. Kemikaalide kasutamisest tulenevad riskid kipuvad töökohal sageli hindamata jääma

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Mürgistus''' (ka '''mürgitus''' või '''intoksikatsioon''') on väliskeskkonnast organismi sattunud või organismis eneses tekkinud [[mürk|mürgi]] mõjul tekkiv [[haigus|haigusseisund]]. Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks on [[alkohol]] ([[alkoholimürgistus]]), [[metanool]], [[uimasti]]d, [[ravim]]ite üledoos, erinevad [[kemikaal]]id, [[vingugaas]] ehk [[süsinikoksiid]] CO ([[vingumürgistus]]). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit ([[toidumürgistus]]), putukahammustused (sh mesilased ja herilased), maohammustused, mürgised seened jm.
+'''Mürgistus''' ehk '''mürgitus''' (ka '''intoksikatsioon''') on väliskeskkonnast looma [[organism]]i nii tahtlikult kui juhuslikult sattunud või organismis eneses tekkinud [[mürk|mürgi]] mõjul tekkiv peamiselt äge [[haigus|haigusseisund]].
+Mürgituse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgituse esile kutsuda võivast ainest.
-Mürgistuse tüüpilisteks [[sümptom]]iteks on [[oksendamine]], [[peavalu]], [[iiveldus]], [[kõhuvalu]], [[uimasus]], [[teadvusehäire]]d, [[krambid]], mõnel juhul ka [[allergia]]le omased tunnused. Mürgistus võib kulgeda ägeda või [[krooniline haigus|kroonilise]] haiguspildiga. Mürgistuste [[ravi]]s kasutatakse [[detoksikatsioon]]i meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõnede mürgistuse puhul saab kasutada [[antidootravi]] ehk [[vastumürk|vastumürg]]i manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.<ref>[http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/Sagedamini_esinevad_myrgistused_K.Tamme.pdf Kadri Tamme. Sagedamini esinevad mürgistused: esmane käsitlus, spetsiifiline ravi. Kliinikum.ee]</ref> Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina [[etanool]]i, et takistada metanooli lagundamist maksas.<ref>[http://elmysuvekool.weebly.com/uploads/1/0/0/4/10047829/mrgistustest_emo-s_kn__aug_2013.pdf Kuido Nõmm. Mürgistustest ja nende kliinilisest tuvastamisest. ELMÜ XV Suvekool 2013]</ref>
+Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks inimestel on [[alkohol]] ([[alkoholimürgistus]]), [[metanool]], [[uimasti]]d, [[ravim]]ite üledoos, erinevad [[kemikaal]]id, [[vingugaas]] ehk [[süsinikoksiid]] CO ([[vingumürgistus]]). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit ([[toidumürgistus]]), putukahammustused (sh [[mesilased|mesilaste]] ja [[Herilane| herilased]] ning [[Skorpionilised|skorpionite]] 'nõelamine'), [[mürkmadu]]de hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm.
+Mürgituse kahtluse või ka tegeliku mürgituse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse,  [[hädaabinumber|hädaabinumbrile]] [[112 (hädaabinumber)|112]] (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda [[kiirabi]] või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
+Mürgistuse tüüpilisteks [[sümptom]]iteks on [[oksendamine]], [[peavalu]], [[iiveldus]], [[kõhuvalu]], [[uimasus]], [[teadvusehäire]]d, [[krambid]], mõnel juhul ka [[allergia]]le omased tunnused.
+Mürgistus võib kulgeda ägeda või [[krooniline haigus|kroonilise]] haiguspildiga.
+Mürgistuste [[ravi]]s kasutatakse [[detoksikatsioon]]i meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõnede mürgistuse puhul saab kasutada [[antidootravi]] ehk [[vastumürk|vastumürg]]i manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.<ref>[http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/Sagedamini_esinevad_myrgistused_K.Tamme.pdf Kadri Tamme. Sagedamini esinevad mürgistused: esmane käsitlus, spetsiifiline ravi. Kliinikum.ee]</ref> Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina [[etanool]]i, et takistada metanooli lagundamist [[maks]]as.<ref>[http://elmysuvekool.weebly.com/uploads/1/0/0/4/10047829/mrgistustest_emo-s_kn__aug_2013.pdf Kuido Nõmm. Mürgistustest ja nende kliinilisest tuvastamisest. ELMÜ XV Suvekool 2013]</ref>
 Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.<ref>[http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Teavitustegevus/Infokirjad/2012/infokiri_nr_18/aprill2012_aktuaalne_kemikaalid.pdf Kaja Niinlaup. Kemikaalide kasutamisest tulenevad riskid kipuvad töökohal sageli hindamata jääma]</ref>.
+== Liigid (osaline)==
+* [[ravimimürgitused]]: [[unerohumürgitus]], [[mürgitus antidepressantidega]], [[serotoniinisündroom]], [[liitiumimürgitus]], [[mürgitus psühhoosiravimitega]], [[fenütoiinimürgitus]], [[karbamasepiinimürgitus]], [[valproaadimürgitus]], [[digoksiinimürgitus]], [[beetablokaatoritest põhjustatud mürgitus]], [[kaltsiumikanalite blokaatoritest põhjustatud mürgitus]], [[ACE inhibiitoritest põhjustatud mürgitus]], [[opiaadimürgitus]], [[paratsetamoolimürgitus]], [[atsetüülsalitsüülhappemürgitus]], muudest põletikuvastastest ravimitest põhjustatud mürgitus, klorokiini- ja hüdroksüklorokiinimürgitus, [[rauamürgitus]], [[teofülliinimürgitus]], [[varfariinimürgitus]] jt.
 ==Vaata ka==
+* [[aktiivsüsi]]
-[[Rästikuhammustuse mürgistus]]
+* [[rästikuhammustuse mürgistus]]
 ==Viited==
 {{viited}}
+==Kasutatud kirjandus==
+*tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas, "Vältimatu abi käsiraamat", 3. trükk, AS [[Medicina]], 2010, ISBN 978 9985 829 95 0
 [[Kategooria: Meditsiin]]
+[[Kategooria: Veterinaaria]]