Maavägi

See artikkel on üldmõistest; 1918. a moodustatud Eesti Maaväe kohta vaata Eesti Maavägi; 18. sajandi eesti keeles tähistas maavägi maamiilitsat

---

Maavägi on relvajõudude põhiväeliik või väeliik.

Maavägi opereerib maismaal ja kaitseb riigi territooriumi. Tavaliselt on maavägi armee kõige arvukam väeliik. Maaväel on oma maaväe auastmed. Tavaliselt on maaväel ka oma juhtiv staap.

Maaväe relvaliigid

Maavägi koosneb tavaliselt järgnevatest põhilistest relvaliikidest (väeliigid):

• soomusvägi
• jalavägi
• suurtükivägi
• pioneerivägi (insenerivägi)
• õhutõrje

Lisaks võivad maaväe koosseisu kuuluda eraldi relvaliikidena:

• sidevägi
• logistikateenistus
• maaväelennuvägi
• dessantvägi

Ajalooliselt on maaväe koosseisu kuulunud ratsavägi, mis on nüüdisajal jäänud mõne riigi mehhaniseeritud üksuse nimetuseks.

Maaväe väeüksused

Maaväe põhilised ekvivalentsed formeeringud:

Väekoondised:

• Armee
  • Korpus
    • Diviis
      • Brigaad

Üksused:

• Rügement
  • Pataljon

Allüksused:

• Kompanii
  • Rühm
    • Jagu
      • Grupp (pooljagu)

Vaata ka

• Eesti maavägi