Karula rahvuspark: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
20. rida: 20. rida:


Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga.
Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga.
Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on [[Ähijärv]]. Rahvuspargis asuvad veel [[Ahnõjärv]], [[Alakonnu järv]], [[Kaadsijärv]], [[Kallõtõ järv]], [[Kaugjärv]], [[Kogrõjärv (Saarjärve)|Kogrõjärv]], [[Konnumäe järv]], [[Koobassaare järv]], [[Kuikli järv]], [[Köstrijärv]], [[Küüdre järv]], [[Küünimetsa järv]], [[Lajasaarõ järv]], [[Linnajärv]], [[Madsa lump]], [[Mikilä järv]], [[Mudajärv (Karula)|Mudajärv]], [[Mustjärv (Kaadsi)|Mustjärv]], [[Mähkli järv]], [[Karula Papijärv|Papijärv]], [[Pautsjärv]], [[Peräjärv (Ähijärve)|Perajärv]], [[Pormeistri järv]], [[Rebäsejärv]], [[Karula Savijärv|Savijärv]], [[Sibula järv]], [[Suur-Apja järv]], [[Suur-Saarjärv]], [[Ubajärv]], [[Viitka järv]], [[Väike-Apja järv]], [[Väike Pehmejärv]], [[Väike-Saarjärv]], [[Õdri järv]], jt.
Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on [[Ähijärv]]. Rahvuspargis asuvad veel [[Ahnõjärv]], [[Alakonnu järv]], [[Kaadsijärv]], [[Kallõtõ järv]], [[Kaugjärv]], [[Saarjärve Kogrõjärv|Kogrõjärv]], [[Konnumäe järv]], [[Kuikli järv]], [[Köstrijärv]], [[Küüdre järv]], [[Küünimetsa järv]], [[Lajasaarõ järv]], [[Linnajärv]], [[Madsa lump]], [[Mikilä järv]], [[Kaatsi Mustjärv|Mustjärv]], [[Mähkli järv]], [[Karula Papijärv|Papijärv]], [[Pautsjärv]], [[Ähijärve Peräjärv|Perajärv]], [[Pormeistri järv]], [[Rebäsejärv]], [[Karula Savijärv|Savijärv]], [[Sibula järv]], [[Suur-Apja järv]], [[Suur-Saarjärv]], [[Ubajärv]], [[Viitka järv]], [[Väike-Apja järv]], [[Väikene Mustjärv]], [[Väike Pehmejärv]], [[Väike-Saarjärv]], [[Õdri järv]], jt.


Rahvuspargi alalt saavad alguse [[Arujõgi]], [[Mustjõgi]], [[Hargla oja]], [[Jundi oja]], [[Silla oja]], [[Verioja]], siin voolavad veel [[Ahelo jõgi]], [[Laanemetsa oja]], jt.
Rahvuspargi alalt saavad alguse [[Arujõgi]], [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]], [[Hargla oja]], [[Jundi oja]], [[Silla oja]], [[Verioja]], siin voolavad veel [[Ahelo jõgi]], [[Laanemetsa oja]], jt.


Rahvuspargis asuvad mitmed sood, sealhulgas [[Aruküla Suursoo]], [[Kuusistsaarõ soo]], [[Pikäsilla soo]], [[Äestamise soo]], jt.
Rahvuspargis asuvad mitmed sood, sealhulgas [[Aruküla Suursoo]], [[Kuusistsaarõ soo]], [[Pikäsilla soo]], [[Äestamise soo]], jt.
30. rida: 30. rida:


==Välislingid==
==Välislingid==
{{Commons|Category:Karula National Park}}
{{Commonskat|Karula National Park}}
*[http://www.karularahvuspark.ee Karula rahvuspargi ametlik koduleht]
*[http://www.karularahvuspark.ee Karula rahvuspargi ametlik koduleht]


{{Coordinate |NS=57.71444444 |EW=26.48666667 |type=landmark |region=EE}}
{{koord |NS=57.71444444 |EW=26.48666667 |type=landmark |region=EE}}


[[Kategooria:Eesti rahvuspargid]]
[[Kategooria:Eesti rahvuspargid]]

Redaktsioon: 13. detsember 2014, kell 14:16

Tornimägi ja Rebasemõisa vaatetorn Karula rahvuspargis

Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.

Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.

Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas (Antsla vallas ja Mõniste vallas) ja osa Valga maakonnas (Karula vallas). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust.

Rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve ääres. Rahvuspargi ja Karula kihelkonna elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast Karula Hoiu Ühing.

Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega.

Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.

Loodus

Ähijärve küla Karula rahvusprgis
Karula rahvuspark. Vaade edelasse Rebasemõisa tornist

Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist.

Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi, kõrgusega 137 m üle merepinna.

Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on Ähijärv. Rahvuspargis asuvad veel Ahnõjärv, Alakonnu järv, Kaadsijärv, Kallõtõ järv, Kaugjärv, Kogrõjärv, Konnumäe järv, Kuikli järv, Köstrijärv, Küüdre järv, Küünimetsa järv, Lajasaarõ järv, Linnajärv, Madsa lump, Mikilä järv, Mustjärv, Mähkli järv, Papijärv, Pautsjärv, Perajärv, Pormeistri järv, Rebäsejärv, Savijärv, Sibula järv, Suur-Apja järv, Suur-Saarjärv, Ubajärv, Viitka järv, Väike-Apja järv, Väikene Mustjärv, Väike Pehmejärv, Väike-Saarjärv, Õdri järv, jt.

Rahvuspargi alalt saavad alguse Arujõgi, Mustjõgi, Hargla oja, Jundi oja, Silla oja, Verioja, siin voolavad veel Ahelo jõgi, Laanemetsa oja, jt.

Rahvuspargis asuvad mitmed sood, sealhulgas Aruküla Suursoo, Kuusistsaarõ soo, Pikäsilla soo, Äestamise soo, jt.

Vaata ka

Välislingid