Kütt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viide täpsustuslehele
jääger rasvaseks, pea et sün
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| on jahimehest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Kütt (täpsustus)]]}}
{{See artikkel| on jahimehest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Kütt (täpsustus)]]}}

'''Kütt''' ehk '''jahimees''' on inimene, kes tegeleb [[Jahipidamine|jahipidamisega]]: jälitab, püüab, tabab või surmab jahiloomi ehk [[uluk]]eid.
'''Kütt''' ehk '''jahimees''' on inimene, kes tegeleb [[Jahipidamine|jahipidamisega]]: jälitab, püüab, tabab või surmab jahiloomi ehk [[uluk]]eid.


Jahimehe amet on äärmiselt vana: juba [[ürginimene|ürginimesi]] nimetatakse elatusviisi järgi [[kütid ja korilased|küttideks ja korilasteks]]. Hilisematel aegadel on jaht täitnud küll tähtsat rolli paljudes ühiskondades ning täiendanud inimeste toidulauda, kuid jäänud enamiku jaoks siiski harrastuseks. Kutselisi kütte on nimetatud [[Jääger|jäägriteks]].
Jahimehe amet on äärmiselt vana: juba [[ürginimene|ürginimesi]] nimetatakse elatusviisi järgi [[kütid ja korilased|küttideks ja korilasteks]]. Hilisematel aegadel on jaht täitnud küll tähtsat rolli paljudes ühiskondades ning täiendanud inimeste toidulauda, kuid jäänud enamiku jaoks siiski harrastuseks. Kutselisi kütte on nimetatud '''[[Jääger|jäägriteks]]'''.


Tänapäeval nimetatakse jahimeesteks tavaliselt seadustega ettenähtud korras (jahihooajal, lubatud relvadega, jahiloaga jne) loomi küttivaid jahihuvilisi. Seadusi rikkudes jahipidajad on [[Salakütt|salakütid]].
Tänapäeval nimetatakse jahimeesteks tavaliselt seadustega ettenähtud korras (jahihooajal, lubatud relvadega, jahiloaga jne) loomi küttivaid jahihuvilisi. Seadusi rikkudes jahipidajad on [[Salakütt|salakütid]].

Redaktsioon: 12. detsember 2014, kell 23:46

 See artikkel on jahimehest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Kütt (täpsustus)

Kütt ehk jahimees on inimene, kes tegeleb jahipidamisega: jälitab, püüab, tabab või surmab jahiloomi ehk ulukeid.

Jahimehe amet on äärmiselt vana: juba ürginimesi nimetatakse elatusviisi järgi küttideks ja korilasteks. Hilisematel aegadel on jaht täitnud küll tähtsat rolli paljudes ühiskondades ning täiendanud inimeste toidulauda, kuid jäänud enamiku jaoks siiski harrastuseks. Kutselisi kütte on nimetatud jäägriteks.

Tänapäeval nimetatakse jahimeesteks tavaliselt seadustega ettenähtud korras (jahihooajal, lubatud relvadega, jahiloaga jne) loomi küttivaid jahihuvilisi. Seadusi rikkudes jahipidajad on salakütid.

Jahil kasutavad kütid relvi (tänapäeval peamiselt jahipüsse), samuti püüniseid ja jahikoeri. Ajalooliste jahirelvade hulka kuuluvad oda, vibu, amb jms. Kütt ei pea saaklooma tingimata tapma, ta võib püüda neid ka müügiks. Paljudes riikides on levinud linnukütid, kes püüavad laululinde lemmikloomahuvilistele.

Üldiselt ei peeta küttideks kalamehi.