Pärnu praostkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Organisatsioon |
|||
|Nimi = Pärnu praostkond |
|||
|Embleem = |
|||
|Embleemiallkiri = |
|||
|Pilt = |
|||
|Pildiallkiri = |
|||
|lühend = |
|||
|moto = |
|||
|asutatud = [[1637]] |
|||
|lõpp = |
|||
|tüüp = |
|||
|staatus = |
|||
|eesmärk = |
|||
|peakorter = |
|||
|asukoht = |
|||
|piirkond = [[Pärnu maakond]] |
|||
|liikmed = |
|||
|keeled = |
|||
|juhtkond = Pärnu praostkonna praost |
|||
|peaorgan = |
|||
|emaorg = |
|||
|allorg = |
|||
|töötajad = |
|||
|vabatahtlikud = |
|||
|eelarve = |
|||
|veebileht = |
|||
}} |
|||
'''Pärnu praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See moodustati [[1637]]. aastal [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] [[diötsees]]i (välja arvatud [[stift]]i) aladest. |
'''Pärnu praostkond''' on [[luterlus|luteri kirik]]u [[praostkond]] Eestis. See moodustati [[1637]]. aastal [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] [[diötsees]]i (välja arvatud [[stift]]i) aladest. |
||
{{Sisukord paremale}} |
|||
Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Pärnu praostkonnas 12 [[kogudus]]t: |
Tänapäeval on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Pärnu praostkonnas 12 [[kogudus]]t: |
||
*[[Audru Püha Risti kogudus]] |
*[[Audru Püha Risti kogudus]] |
||
| 17. rida: | 44. rida: | ||
*[[Käru kogudus]] (oli omal ajal Vändra abikogudus) |
*[[Käru kogudus]] (oli omal ajal Vändra abikogudus) |
||
==Praostkonna ajalugu== |
|||
1636. aastal loodi Liivimaal, [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel samuti kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Pärnu ja Tartu praostkonnad. Pärnu praostkonna jaotamisest kahe praosti vahel on andmeid 1671. aastast. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] asehalduskorra ajal (1784–1796) nimetati Pärnu 2. praostkond ümber [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonnaks]]. [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate [[Liivimaa kubermang]]u praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. |
|||
[[19. sajand Eestis|19. sajandil]] kuulusid [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Pärnu praostkonda [[Pärnu kreis]]i kihelkondade ja Pärnu linna kiriku kogudus: |
|||
*[[Audru Püha Risti kogudus]], [[Audru kihelkond]], |
|||
*[[Halliste Püha Anna kogudus]], [[Halliste kihelkond]], |
|||
*[[Karksi Peetri kogudus]], [[Karksi kihelkond]], |
|||
*[[Mihkli kogudus]], [[Mihkli kihelkond]], |
|||
*[[Pärnu Eliisabeti kogudus]], [[Pärnu kihelkond]] ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond, |
|||
*[[Pärnu-Jakobi kogudus]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], |
|||
*[[Saarde Katariina kogudus]], [[Saarde kihelkond]], |
|||
*[[Tõstamaa Maarja kogudus]], [[Tõstamaa kihelkond]], |
|||
*[[Tori kogudus]], [[Tori kihelkond]], |
|||
*[[Vändra Martini kogudus]], [[Vändra kihelkond]] |
|||
1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1918.aastal ühendati Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga. 18.02.1919 kinnitatud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis [[Eestimaa konsistoorium]]ile. |
|||
==Pärnu praostkonna praoste== |
|||
*1749–1767, [[Johann Friedrich Körber]], |
|||
*1786–1811, [[Johann Christian Lisch]], |
|||
*1811–1828, [[Karl Ernst von Berg]], |
|||
*1828–1835, [[Heinrich Bochmann]], |
|||
*1836–1855, [[Johann Wilhelm Schneider]], |
|||
*1856–1863, [[Ernst Wilhelm Woldemar Schultz]], |
|||
*1864–1869, [[Christian Heinrich Friedrich Lenz]], |
|||
*1870–1877, [[Ernst Magnus Schneider]], |
|||
*1877–1883, [[Bernhard Kaehlbrandt]], |
|||
*1884–1908, [[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], |
|||
*1908–1910, [[Paul Alexander Robert Hörschelmann]], |
|||
*1900–1916, [[Mihhail Suigusaar]], |
|||
*1930–1941, [[August Arumäe]], |
|||
*1941–1945, [[Johan Reidak]], |
|||
*1953–1963, [[Albert Roosvalt]], |
|||
*{{kas|1962}}–1990, [[Richard Võlli]] |
|||
*1990–2005, [[Andres Põder]] |
|||
*2005– , [[Enn Auksmann]] |
|||
==Vaata ka== |
|||
*[[Pärnu praostkonna praost]] |
|||
*[[Pärnu kreis]] |
|||
[[Kategooria:Praostkonnad]] |
[[Kategooria:Praostkonnad]] |
||
[[Kategooria:EELK Pärnu praostkond| ]] |
[[Kategooria:EELK Pärnu praostkond| ]] |
||
Redaktsioon: 12. detsember 2014, kell 22:49
| Asutatud | 1637 |
|---|---|
| Tegevuspiirkond | Pärnu maakond |
| Juhtkond | Pärnu praostkonna praost |
Pärnu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis. See moodustati 1637. aastal Tartu piiskopkonna diötseesi (välja arvatud stifti) aladest.
Tänapäeval on EELK Pärnu praostkonnas 12 kogudust:
- Audru Püha Risti kogudus
- Häädemeeste Miikaeli kogudus
- Pärnu Eliisabeti kogudus
- Pärnu-Jakobi kogudus
- Saarde Katariina kogudus
- Sindi kogudus
- Tahkuranna kogudus
- Tori Püha Jüri kogudus
- Treimani kogudus
- Tõstamaa Maarja kogudus
- Vigala Maarja kogudus
- Vändra Martini kogudus
Pärnu praostkonda on kuulunud:
- Käru kogudus (oli omal ajal Vändra abikogudus)
Praostkonna ajalugu
1636. aastal loodi Liivimaal, superintendent Hermann Samsoni eestvõttel samuti kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Pärnu ja Tartu praostkonnad. Pärnu praostkonna jaotamisest kahe praosti vahel on andmeid 1671. aastast. Venemaa keisririigi asehalduskorra ajal (1784–1796) nimetati Pärnu 2. praostkond ümber Viljandi praostkonnaks. Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate Liivimaa kubermangu praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond.
19. sajandil kuulusid VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Pärnu praostkonda Pärnu kreisi kihelkondade ja Pärnu linna kiriku kogudus:
- Audru Püha Risti kogudus, Audru kihelkond,
- Halliste Püha Anna kogudus, Halliste kihelkond,
- Karksi Peetri kogudus, Karksi kihelkond,
- Mihkli kogudus, Mihkli kihelkond,
- Pärnu Eliisabeti kogudus, Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond,
- Pärnu-Jakobi kogudus, Pärnu-Jaagupi kihelkond,
- Saarde Katariina kogudus, Saarde kihelkond,
- Tõstamaa Maarja kogudus, Tõstamaa kihelkond,
- Tori kogudus, Tori kihelkond,
- Vändra Martini kogudus, Vändra kihelkond
1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1918.aastal ühendati Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga. 18.02.1919 kinnitatud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis Eestimaa konsistooriumile.
Pärnu praostkonna praoste
- 1749–1767, Johann Friedrich Körber,
- 1786–1811, Johann Christian Lisch,
- 1811–1828, Karl Ernst von Berg,
- 1828–1835, Heinrich Bochmann,
- 1836–1855, Johann Wilhelm Schneider,
- 1856–1863, Ernst Wilhelm Woldemar Schultz,
- 1864–1869, Christian Heinrich Friedrich Lenz,
- 1870–1877, Ernst Magnus Schneider,
- 1877–1883, Bernhard Kaehlbrandt,
- 1884–1908, Julius Leo Immanuel Girgensohn,
- 1908–1910, Paul Alexander Robert Hörschelmann,
- 1900–1916, Mihhail Suigusaar,
- 1930–1941, August Arumäe,
- 1941–1945, Johan Reidak,
- 1953–1963, Albert Roosvalt,
- 1962[küsitav]–1990, Richard Võlli
- 1990–2005, Andres Põder
- 2005– , Enn Auksmann