Pagulus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Meelmets (arutelu | kaastöö)
64 muudatust
Resümee puudub
Meelmets (arutelu | kaastöö)
64 muudatust
Resümee puudub
41. rida: 41. rida:
== Eestlased paguluses ==
== Eestlased paguluses ==


Teine maailmasõja sündmustes toimus suurim emigratsioonilaine eesti rahva ajaloos. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] mobilisatsiooni ähvardus ja [[Punaarmee]] pealetung idarindel sundis noori mehi pagema Soome ja Rootsi. Tõeline suur põgenemine algas 1944. aasta sügisel, kui [[Nõukogude Liit]] okupeeris taas [[Eesti]]. Rootsi oli kõige ihaldatuim põgenimispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvavatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast <ref>Bernard Kangro. ''Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis'', Lund, 1943.</ref>. Teine suur põgenike laine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatiega Rootsi. Nad lahkusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobri 1946. a Saksamaa läänetsoonide põgenike laagris 31 221 eestlast <ref>''Eesti saatusaastad 1945-1960'', Stockholm, 1966.</ref> <ref>Indrek Jürjo. ''Pagulus ja Nõukogude Eesti'', Tammeraamat, 2014.</ref>
Teine maailmasõja sündmustes toimus suurim emigratsioonilaine eesti rahva ajaloos. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] mobilisatsiooni ähvardus ja [[Punaarmee]] pealetung idarindel sundis noori mehi pagema Soome ja Rootsi. Tõeline suur põgenemine algas 1944. aasta sügisel, kui [[Nõukogude Liit]] okupeeris taas [[Eesti]]. Rootsi oli kõige ihaldatuim põgenimispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvavatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast <ref>Bernard Kangro. ''Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis'', Lund, 1943.</ref>. Teine suur põgenike laine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatitega Rootsi. Nad evakueerusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobriks 1946. a Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagris 31 221 eestlast <ref>''Eesti saatusaastad 1945-1960'', Stockholm, 1966.</ref> <ref>Indrek Jürjo. ''Pagulus ja Nõukogude Eesti'', Tammeraamat, 2014.</ref>

Redaktsioon: 10. detsember 2014, kell 22:54

Pagulus on sunnitud lahkumine kodumaalt. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest.

Hinnaguliselt on 2013. a seisuga maailmas 51.2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ning inimõiguste rikkumiste tõttu. 16.7 miljonit neist on pagulased, 33.3 miljonit sisepõgenikud ning 1.2 miljoni inimest varjupaigataotlejad, kelle taotlust ei oldud rahuldatud.[1]

Süüria kodusõja põgenikelaager Za'atri, Jordan


Olulised mõisted

Pagulane (i.k. refugee) on rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni kohaselt inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. [2]. Kuni pagulusstaatuse kinnitamiseni sihtriigi poolt on välismaalane varjupaigataotleja.

Varjupaigataotleja (i.k. asylum seeker) – välismaalane, kes on esitanud varjupaiga ja elamisloataotluse, mille suhtes ei ole otsust tehtud.[3]

Sisepõgenikud (i.k. internally displaced person IDP) lahkuvad kodust samal põhjusel, mis pagulasedki, kuid nad jäävad elama sama riigi piiridesse.

Keskkonnapõgenikud (i.k. environmental migrant) on sunnitud kodukohast ajutiselt või alaliselt lahkuma muutlike keskkonna tingimuste tõttu.

Ajalugu

Ajalooliselt kerkis paguluse probleem rahvusvahelisele areenile 20. sajandil. Paguluse määratlus on eri ajas ja kohas erinenud. Pagululaste määratlemise vajadus tekkis Esimese maailmasõja tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest. [4] Rahvasteliit sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite järgi kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ning kodumaalt pagemise põhjusel. [5] Teise maailmasõja tulemusel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. 1951. aastal võeti Genfis vastu ÜRO pagulasseisundi konventsioon. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes enne 1951. aasta 1.jaanuari Euroopas. Dekolonisatsiooni sündumuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks. [4] 1967. aasta lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka välja poole Euroopat ning tühistas 1951. a ajapiirangu.

Organisatsioonid

Järgnevalt loetletud organisatsioonid, kes pagulastega tegelevad maailmas ja Eestis

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), tuntud ka kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Amet, on ÜRO talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis. Amet on ÜRO Arenguprogrammi liige.[6]

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee

Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) on vanim Rahvusvaheline Punane Rist liikumise alla kuuluv organisatsioon. Ülesanneteks on kaitsta sõja ja konflikti piirkondades kannatanuid. Kuigi Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel puudub otsene mandaat pakkuda kaitset pagulastele on organisatsioon teatavates piirkondades põgenikke aidanud. [7]

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) on üleeuroopaline mittetulundusühingute liit, mille eesmärk on pagulaste, asüülitaotlejate ja ümberpaigutatud inimeste õiguste edendamine ja kaitse [8]

Eesti Pagulasabi MTÜ

Eesti Pagulasabi (Estonian Refugee Council) tegeleb pagulaste abistamisega, aidates neil leida Eestis elukohta ja tööd. Aitavad varjupaigataotlejaid, koguvad humanitaarabi ning informeerivad üldsust. [9]

Eestlased paguluses

Teine maailmasõja sündmustes toimus suurim emigratsioonilaine eesti rahva ajaloos. Saksamaa mobilisatsiooni ähvardus ja Punaarmee pealetung idarindel sundis noori mehi pagema Soome ja Rootsi. Tõeline suur põgenemine algas 1944. aasta sügisel, kui Nõukogude Liit okupeeris taas Eesti. Rootsi oli kõige ihaldatuim põgenimispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvavatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast [10]. Teine suur põgenike laine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatitega Rootsi. Nad evakueerusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobriks 1946. a Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagris 31 221 eestlast [11] [12]

  1. ↑ http://www.unhcr.org/5399a14f9.html
  2. ↑ Pagulasseisundi konventsioon, RT II 1997, 6, 26
  3. ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS, § 3
  4. ↑ 4,0 4,1 Adam Kuper, Jessica Kuper. The Social Science Encyclopedia, New York: Taylor & Francis Group, 2010.
  5. ↑ https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf
  6. ↑ UNDG Members. Undg.org. Vaadatud 2014-11-29.
  7. ↑ http://www.hrea.org/index.php?doc_id=418 Vaadatud 2014-11-28
  8. ↑ http://www.ecre.org/about/this-is-ecre/about-us.html Vaadatud 2014-11-29
  9. ↑ http://www.pagulasabi.ee/kes-me-oleme Vaadatud 2014-11-29
  10. ↑ Bernard Kangro. Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis, Lund, 1943.
  11. ↑ Eesti saatusaastad 1945-1960, Stockholm, 1966.
  12. ↑ Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti, Tammeraamat, 2014.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pagulus&oldid=4064040"