Narva: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of et-Narva.svg|125px]] |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of et-Narva.svg|125px]] |
||
| lipu_link = [[Narva lipp]] |
| lipu_link = [[Narva lipp]] |
||
| vapi_pilt = |
| vapi_pilt = |
||
| vapi_link = |
| vapi_link = |
||
| pindala = 84,54 |
| pindala = 84,54 |
||
| elanikke = |
| elanikke = |
||
Redaktsioon: 9. detsember 2014, kell 17:14
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Narva | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 84,54 km² |
| Elanikke |
53 875 (1.01.2023)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood |
0511[2] |
| Koordinaadid | 59° 23′ N, 28° 12′ E |
  | |
 | |
Narva on linn Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.
Narva linna omavalitsusorganid on: Narva linnavolikogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja Narva linnavalitsus, mis moodustatakse linnavolikogu poolt. Narva linnavolikogu esimees on Tarmo Tammiste, Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea Eduard East.[3]
Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad, pärast linnaseaduse kehtestamist aga valitavad linnavolinikud (vt. Narva linnavolinikud 1934 ja 1939).
Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.
Linnaosad
1782–1942 koos nüüdse Jaanilinnaga, aastani 1917 (k. a) Kreenholmita ja teiste eeslinnadeta.
Rahvastik
Pikemalt artiklis Narva rahvastik
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Narvas 58 663 inimest. Eestlasi oli neist 3031 ehk 5,2%.[4] 1. jaanuaril 2010 oli Narva arvestuslik elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Narva elanikest olid 46,13% Eesti kodanikud, 36,05% Venemaa kodanikud ja 17,03% kodakondsuseta isikud.
15. sajandil moodustasid Narva elanikkonnast 40-50% sakslased, 10-20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40-50 maja, elanike arv ei ületanud 500-800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3 300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.
| Rahvus | 1881 | 1897 | 1913[5] | 1922 | 1934 | 1970[6] | 1979[7] | 1989[8] | 2000[9] | 2010[10] | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 10 195 | 100 | 16 599 | 100 | 21 038 | 100 | 27 022 | 100 | 100 | 57 863 | 100 | 72 800 | 100 | 81 221 | 100 | 82 979 | 100 | 65 506 | 100 | |
| eestlased | 44 | 58 | 65,07 | 54 | 6,9 | 4,0 | 4,9 | 2544 | 3,9 | |||||||||||
| sakslased | 1,87 | |||||||||||||||||||
| venelased | 43,9 | 35 | 29,48 | 30 | 85,5 | 81,4 | ||||||||||||||
| soomlased | 1,0 | |||||||||||||||||||
| ukrainlased | 2,6 | |||||||||||||||||||
| valgevenelased | 2,2 | |||||||||||||||||||
| muud | ||||||||||||||||||||
| Aasta | Rahvaarv |
|---|---|
| 1782 | 3000 |
| 1825 | 3500 |
| 1861 | 8100 |
| 1881 | 10 195 |
| 1884 | 11 000 |
| 1897 | 28 600 (16 599 ilma Jaanilinnata) |
| 1922 | 27 022 |
| 1939 | 22 400 |
| 1941 | 25 100 |
| 1942 | 19 800 |
| 1945 | 6600 |
| 1950 | 15 200 |
| 1955 | 22 500 |
| 1959 | 30 400 |
| 1965 | 44 000 |
| 1970 | 57 900 |
| 1973 | 66 100 |
| 1980 | 73 500 |
| 1990 | 82 200 |
| 2000 | 73 300 |
| 2005 | 69 400 |
| 2009[11] | 65 886 |
| 2010 | 65 506 |
Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3 000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770.−1780. saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2 456 inimest, 1782. aastal 2 614 inimest ning 1819. aastal umbes 3500 inimest.
Taristu
Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinn-Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi.
Kultuur
Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas aktiivselt Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.
Narva kirikud
Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Aleksandri kirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Püha Antoniuse kirik, Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Ilmutamise kirik, Narva Iiveri Jumalaema kirik , Vladimiri vennaste koguduse kirik, Jumalaema Narva pühakuju kirik, Püha Aleksander Nevski kirik[12].
Narva spordirajatised
Narva Kreenholmi staadion Kalev-Fama staadion
Haridus
Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 12 kooli ja gümnaasiumi [13](Narva Kesklinna Gümnaasium jt.).
Tartu Ülikooli Narva Kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.
Täiskasvanute õppega tegeleb Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ning keevitustööde alal.
2000. aastsa sügisel avati Vanalinna Riigikool, mis töötab keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 tegutseb koolis ka gümnaasiumi osa.
Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.[13]
Majandus
Tööstus
Kaasajal on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.
Töötleva tööstuse üle 20 töötajaga ettevõtete müügitulu oli 2011. aastal umbes 150 milj €.
Tähtsaimad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust):
- Metallitoodete tootmine, masina-ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (u 70%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Cargotec (Komas), Metalliset, Alstom, ETAL, Amphenol, oluline on ka EE Tehnoloogiatööstuse Narva tehas.
- Tekstiili-, rõiva-, nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 20%. Tööstusharu veteran Kreenholmi Manufaktuur lõpetas tegevuse 2010.a.lõpus.Tegutseb väikseid riideviimistlemise ning õmblusvabrikud ning Narko nahavabrik.
- Puidu-, mööbli-, plastitööstus.
- Lisaks jäävad Narva tööstusareaali Narva karjäär ja energiaettevõtte Narva Elektrijaamad, mille Balti soojuselektrijaam asub linna piiril ja suurem Eesti soojuselektrijaam Vaivara vallas.Viimase juures töötavad Eesti Energia Õlivabrikud.
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Narva ajalugu
Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.
Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).
Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558–1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581. aastal vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa.
1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusesse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.
1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.
- Pikemalt artiklis Põhjasõda
Narva kuulus 1710. aastast Venemaa tsaaririigi võimu alla ja pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.
1917. toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid saksa väed Narva ning linnas valitsenud nõukogude võimuorganid ja punakaardiväeosad taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918. aastal andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compaigne vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril vallutasid Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu eesti bolševikud.
Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna Nõukogude okupatsioonist. Linnas tegutses Iverski nunnaklooster[14].
Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel. Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud.
Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku.
Vaata ka
- Narva Hermanni linnus
- Narva tänavate loend
- Narva hüdroelektrijaam
- Narva klindilõik
- Narva Lasteülikool
- Narva värav, Peterburis (1814)
- Narva jõe kanjoni maastikukaitseala
- Sõpruse sild
- Narva raudteesild
- Rootsi aukonsulaat Narvas
- Narva II maailmasõjas hukkunute ühishaud
Viited
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 28.08.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Narva Linnavalitsus, (vaadatud 27. märts 2014)
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Pavel Naidjonov, NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Narva arvudes/Narva in figures 2008
- ↑ KIRIKUD, Narva usuelu
- ↑ 13,0 13,1 Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel
- ↑ Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr. 48, lk. 3.
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: Narva |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva |
- Narva koduleht
- EESTI GEOLOOGIAKESKUS. EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART, Tallinn 2009
- Narva piiramine ja lahing a. 1700Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv
