Limbaži: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
nimetekke osa lisatud
40. rida: 40. rida:
</gallery>
</gallery>


== <br>
Nimeteke ==
Liivikeelne nimetus viitab soojale (lämmi, lämbe), mis võib olla ka negatiivses tähenduses (hingemattev), ning pärnapuule (niin). Omadussõna on üle kandunud järgmiste asukate (sakslased, lätlased) keelsesse nimetusse.


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 8. detsember 2014, kell 09:54

Mall:Linn/Läti Limbaži (eesti Lemsalu, liivi Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Ajalugu

1223. aastal ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel[1] Lemsallu liivlaste endise põlenud puitlinnuse asemele peapiiskop Alberti käsul Lemsalu piiskopilinnus, millest kujunes Riia peapiiskopkonna liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja vasallilinnust nii põhja (Salatsi piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus), ida (Augstroze, Mujani, Vainsalu, Rozbeki, Suur- ja Väike-Roopa), kui ka lõuna (Nabe vasallilinnus, Krimulda, Turaida piiskopilinnus) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste Metsepole maakonna keskuseks.

Limbaži (saksa keeles Lemsal) sai linnaõigused aastal 1385, Limbaži kuulus Hansa Liitu. Keskajal oli Limbaži, Limbaži kihelkonna keskus, ja uusajal keskuseks kihelkonnakirikuga Volmari kreisis Liivimaa kubermangus.

Limbaži all peeti 19. juuni20. juuni 1919 Eesti Vabadussõja Lemsalu ja Roopa lahing.

Linna läbis varem laiarööpmeline Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin. Limbažini liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal. 2009. aastani oli linn Limbaži rajooni keskus.

==
Nimeteke == Liivikeelne nimetus viitab soojale (lämmi, lämbe), mis võib olla ka negatiivses tähenduses (hingemattev), ning pärnapuule (niin). Omadussõna on üle kandunud järgmiste asukate (sakslased, lätlased) keelsesse nimetusse.

Välislingid