Pärnu kreis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
38. rida: | 38. rida: | ||
*[[Kolga-Jaani kihelkond]]. |
*[[Kolga-Jaani kihelkond]]. |
||
[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. |
[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond<ref>{{cite book |title=Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel |last=Freyherrn Budberg |first=Karl |authorlink=Karl Woldemar von Budberg|coauthors= |year=1840 |publisher=Müllerschen Buchdruckerei |location= Riga |isbn= |pages= 76 |url=http://books.google.com.pk/books?id=YIkyAQAAMAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false#PPA76,M1}}</ref>, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. |
||
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors= |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 32 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA32,M1}}</ref>: |
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors= |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 32 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA32,M1}}</ref>: |
Redaktsioon: 5. detsember 2014, kell 23:28
Pärnu kreis | |
---|---|
| |
saksa keel Pernausche Kreis | |
vene keel Перновский уезд | |
| |
Elanikke: 98 123 (1897)[1] | |
kreisilinn: Pärnu | |
Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Kreis ehk maakond piirnes põhjasuunal Tallinna asehaldurkonna/Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga, idasuunal Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ja lõunasuunal Valga kreisi ning Volmari/Võnnu kreisiga.
Territoorium
Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:
- Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
- Halliste kihelkond (Kirchspiel Hallist),
- Häädemeeste kihelkond (Kirchspiel Gudmannsbach),
- Karksi kihelkond (Kirchspiel Karkus),
- Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
- Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
- Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
- Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
- Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
- Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
- Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).
1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud:
Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond[2], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9[3]:
- Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
- Halliste–Karksi kihelkond (Kirchspiel Hallist und Karkus),
- Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
- Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
- Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
- Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
- Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
- Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
- Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).
Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.
Sillakohtupiirkonnad
Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[4] (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste–Karksi kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.
Vaata ka
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
- ↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 32.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 39.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend)
Välilingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pärnu kreis |
Kirjandus
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 296-.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Pärnu Kreisi geograafiast) (saksa k.)
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 312–323.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 65–68.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) + kaart