Aleksander (Paulus): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 2 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
19. rida: 19. rida:
[[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]]
[[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riiginõukogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riiginõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Surnud 1953]]
[[Kategooria:Surnud 1953]]

Redaktsioon: 5. detsember 2014, kell 00:06

Aleksander (kodanikunimega Aleksander Paulus; 14. veebruar (vkj 2. veebruar) 1872 Hauamäe talu, Oriküla, Uue-Vändra vald, Pärnumaa19. oktoober 1953 Stockholm) oli Eesti õigeusu vaimulik, alates 1920. aastast Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisja. 1920–1923 kandis ta Tallinna ja Eesti peapiiskopi, alates 1923. aastast Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi tiitlit.

Aleksander Pauluse haud Stockholmi Metsakalmistul

Aleksander Paulus sündis Pärnumaal Vändra kihelkonnas Uue-Vändra vallas Orikülas Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Seejärel oli köster-kooliõpetaja Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901. aastal pühitseti diakoniks ning 29. augustil preestriks Hiiu-Kõrgessaare Kristuse Sündimise koguduse juures. 1903. aastal asus preestriks Karksi-Nuia püha Aleksei kogudusse. Aastatel 1908–1916 teenis preestrina Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses ning peale seda Pärnu Issandamuutmise koguduses.

1920. aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta õnnistati ametisse 5. detsembril Aleksander Nevski katedraalis Tallinnas. Juulis 1923 pärast lahkulöömist Vene Õigeusu Kirikust nimetas Konstantinoopoli patriarh Meletios IV ta Eesti kiriku esimeseks metropoliidiks. Oli IV Riigikogu liige (1929–1931), Rahvuskogu II koja (1937) ja I Riiginõukogu liige Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.

1944. aastal emigreerus metropoliit Aleksander Saksamaale ja sealt 1947. aastal Rootsi, jätkates EAÕK juhtimist paguluses. Metropoliidi residentsiks sai Stockholmi EAÕK Püha Nikolai kirik. Aleksander suri Stockholmis ja on maetud metallkirstus (arvestades tulevast ümbermatmist Eestisse) Stockholmi Metsakalmistule.

Kirjandus

Välislingid