Pagulus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Meelmets (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Meelmets (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pagulus]] on sunnitud kodumaalt lahkumine. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest. Kodumaalt põgenenu on [[pagulane]].
[[Pagulus]] on sunnitud lahkumine kodumaalt. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest.


Hinnaguliselt on 2013. a seisuga maailmas 51.2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ning inimõiguste rikkumiste tõttu. 16.7 miljonit neist on [[pagulased]], 33.3 miljonit sisepõgenikud ning 1.2 miljoni inimest varjupaigataotlejad, kelle taotlust ei oldud rahuldatud.<ref>http://www.unhcr.org/5399a14f9.html</ref>


[[File:An Aerial View of the Za'atri Refugee Camp.jpg|thumb|350px|Süüria kodusõja põgenikelaager Za'atri, Jordan]]
== Definitsioon ==


Pagulus üldiselt on sunnitud lahkumine kodumaalt. Ajalooliselt on paguluse ja pagulase definitsioon varieerunud ajas ja kohas. Teise maailmasõja tagajärjel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse pagulasstaatuse määratlemiseks rahvusvaheliselt. Rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]i kohaselt on pagulane inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Pagulasseisundi konventsioon], RT II 1997, 6, 26</ref> Sellest määratlusest jäävad välja keskkonna tingimuste tõttu kodumaalt lahkuma sunnitud [[keskkonnapõgenikud]] ning isikud, kes on küll sunnitud lahkuma, kuid sätestatud tingimustele ei vasta.


== Olulised mõisted ==
== Olulised mõisted ==


'''Pagulane''' (i.k. refugee) on rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]i kohaselt inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Pagulasseisundi konventsioon], RT II 1997, 6, 26</ref>. Kuni pagulusstaatuse kinnitamiseni sihtriigi poolt on välismaalane '''varjupaigataotleja'''.
'''Pagulane''' (i.k. refugee) on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on [[Politsei- ja Piirivalveamet]] andnud seetõttu pagulase staatuse.


'''Varjupaigataotleja''' (i.k. asylum seeker) – välismaalane, kes on esitanud varjupaiga ja elamisloataotluse, mille suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet otsust teinud.<ref> https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS, § 3 </ref>
'''Varjupaigataotleja''' (i.k. asylum seeker) – välismaalane, kes on esitanud varjupaiga ja elamisloataotluse, mille suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet otsust teinud.<ref> https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS, § 3 </ref>


'''Sisepõgenikud''' (i.k. internally displaced person '''IDP''') lahkuvad kodust samal põhjusel, mis pagulasedki, kuid nad jäävad elama sama riigi piiridesse.
'''Rahvusvahelise kaitse saaja''' (i.k. beneficiary of international protection) on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse- või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. <ref>https://www.politsei.ee/et/teenused/rahvusvaheline-kaitse/varjupaiga-taotlemine/ </ref>


[[Keskkonnapõgenikud]] (i.k. environmental migrant) on sunnitud kodu jätma keskkonna tingimuste, enamasti looduskatastroofide, tõttu.
'''Täiendava kaitse saaja''' (i.k. recipient of subsidary protection) on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu. <ref> https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS, § 4 </ref>

== Statistika ==


== Ajalugu ==


Ajalooliselt kerkis paguluse probleem rahvusvahelisele areenile 20. sajandil. Paguluse määratlus on eri ajas ja kohas erinenud. Pagululaste määratlemise vajadus tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest. <ref>Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[Rahvasteliit]] sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite järgi kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ning kodumaalt pagemise põhjusel. <ref>https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. 1951. aastal võeti Genfis vastu [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes enne 1951. aasta 1.jaanuari [[Euroopas]]. [[Dekolonisatsioon|Dekolonisatsiooni]] sündumuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks. 1967. aasta lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka välja poole Euroopat ning tühistas 1951. a ajapiirangu.


== Organisatsioonid ==
== Organisatsioonid ==

Redaktsioon: 3. detsember 2014, kell 20:09

Pagulus on sunnitud lahkumine kodumaalt. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest.

Hinnaguliselt on 2013. a seisuga maailmas 51.2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ning inimõiguste rikkumiste tõttu. 16.7 miljonit neist on pagulased, 33.3 miljonit sisepõgenikud ning 1.2 miljoni inimest varjupaigataotlejad, kelle taotlust ei oldud rahuldatud.[1]

Süüria kodusõja põgenikelaager Za'atri, Jordan


Olulised mõisted

Pagulane (i.k. refugee) on rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni kohaselt inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. [2]. Kuni pagulusstaatuse kinnitamiseni sihtriigi poolt on välismaalane varjupaigataotleja.

Varjupaigataotleja (i.k. asylum seeker) – välismaalane, kes on esitanud varjupaiga ja elamisloataotluse, mille suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet otsust teinud.[3]

Sisepõgenikud (i.k. internally displaced person IDP) lahkuvad kodust samal põhjusel, mis pagulasedki, kuid nad jäävad elama sama riigi piiridesse.

Keskkonnapõgenikud (i.k. environmental migrant) on sunnitud kodu jätma keskkonna tingimuste, enamasti looduskatastroofide, tõttu.

Ajalugu

Ajalooliselt kerkis paguluse probleem rahvusvahelisele areenile 20. sajandil. Paguluse määratlus on eri ajas ja kohas erinenud. Pagululaste määratlemise vajadus tekkis Esimese maailmasõja tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest. [4] Rahvasteliit sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite järgi kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ning kodumaalt pagemise põhjusel. [5] Teise maailmasõja tulemusel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. 1951. aastal võeti Genfis vastu ÜRO pagulasseisundi konventsioon. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes enne 1951. aasta 1.jaanuari Euroopas. Dekolonisatsiooni sündumuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks. 1967. aasta lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka välja poole Euroopat ning tühistas 1951. a ajapiirangu.

Organisatsioonid

Järgnevalt loetletud organisatsioonid, kes pagulastega tegelevad maailmas ja Eestis

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), tuntud ka kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Amet, on ÜRO talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis. Amet on ÜRO Arenguprogrammi liige.[6]

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee

Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) on vanim Rahvusvaheline Punane Rist liikumise alla kuuluv organisatsioon. Ülesanneteks on kaitsta sõja ja konflikti piirkondades kannatanuid. Kuigi Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel puudub otsene mandaat pakkuda kaitset pagulastele on organisatsioon teatavates piirkondades põgenikke aidanud. [7]

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) on üleeuroopaline mittetulundusühingute liit, mille eesmärk on pagulaste, asüülitaotlejate ja ümberpaigutatud inimeste õiguste edendamine ja kaitse [8]

Eesti Pagulasabi MTÜ

Eesti Pagulasabi (Estonian Refugee Council) tegeleb pagulaste abistamisega, aidates neil leida Eestis elukohta ja tööd. Aitavad varjupaigataotlejaid, koguvad humanitaarabi ning informeerivad üldsust. [9]

  1. http://www.unhcr.org/5399a14f9.html
  2. Pagulasseisundi konventsioon, RT II 1997, 6, 26
  3. https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS, § 3
  4. Adam Kuper, Jessica Kuper. The Social Science Encyclopedia, New York: Taylor & Francis Group, 2010.
  5. https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf
  6. UNDG Members. Undg.org. Vaadatud 2014-11-29.
  7. http://www.hrea.org/index.php?doc_id=418 Vaadatud 2014-11-28
  8. http://www.ecre.org/about/this-is-ecre/about-us.html Vaadatud 2014-11-29
  9. http://www.pagulasabi.ee/kes-me-oleme Vaadatud 2014-11-29