Mootor: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Reverted 1 edit by 194.204.7.173 (talk) identified as vandalism to last revision by Koduparandaja. (TW) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib energiat tööks muutvast seadmest; Eesti endise ettevõtte kohta vaata [[Mootor (ettevõte)]]; arvutimänge arendatakse [[mängu mootor]]i abil.}} |
{{See artikkel| räägib energiat tööks muutvast seadmest; Eesti endise ettevõtte kohta vaata [[Mootor (ettevõte)]]; arvutimänge arendatakse [[mängu mootor]]i abil.}} |
||
[[Pilt:4-Stroke-Engine.gif|pisi|[[Sisepõlemismootor]]]] |
|||
'''Mootor''' ([[ladina keel]]es ''motor'' 'liigutaja') on [[masin]], mis muundab mingit liiki [[energia]]t [[mehaaniline töö|mehaaniliseks tööks]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 327</ref> |
'''Mootor''' ([[ladina keel]]es ''motor'' 'liigutaja') on [[masin]], mis muundab mingit liiki [[energia]]t [[mehaaniline töö|mehaaniliseks tööks]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 327</ref> |
||
Redaktsioon: 3. detsember 2014, kell 14:36
|
See artikkel räägib energiat tööks muutvast seadmest; Eesti endise ettevõtte kohta vaata Mootor (ettevõte); arvutimänge arendatakse mängu mootori abil. |
Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.[1]
Olenevalt mootori tüübist teeb tööd näiteks edasi-tagasi liikuv kolb, pöörlev rootor, või reaktiivaparaat.[1]
Primaarmootori käivitamiseks kasutatakse vahetult looduslikke energiavorme, näiteks vee, tuule, kütuse, geo- või tuumaenergiat. Primaarmootorite hulka kuuluvad aurumasinad, gaasimootorid ja tuulemootorid. Sekundaarmootori puhul kasutatakse primaarmootoritest saadavat energiat. Niisugused on näiteks elektrimootorid, suruõhumootorid ja mõned hüdromootorid. Mootoriteks loetakse ka niisugused seadmed nagu inertsmootorid, vedrumootorid ja vihtmehhanismid, mis vabastavad nendesse salvestatud mehaanilist energiat.[1]
Kasutuse koha põhjal jagatakse mootorid kolmeks: paikseteks (statsionaarsed), teisaldatavateks ja mobiilseteks mootoriteks.[1]
Mootoris perioodiliselt korduvate protsesside jada nimetatakse mootori töötsükliks. Eriti tüüpiline on see kolbmootorile.[1]
Näiteid mootoragregaatidest
Mootorreduktor on agregaat, mille moodustavad kokkuehitatud elektrimootor ja reduktor. Seda kasutatakse gaasi või vedeliku rõhu vähendamiseks.[1]
Mootorkompressor on agregaat, mis koosneb kompressorist ja seda käitavast sisepõlemismootorist. Seda kasutatakse gaasi, eriti õhu rõhu suurendamiseks.[1]
Mootorgeneraator on agregaat, mis koosneb omavahel mehaaniliselt ühendatud elektrimootorist ja elektrigeneraatorist.[1]
Mootorite liigitus kasutatava energia liigi põhjal
Mootori põhimehhanismi tüüp sõltub lähteenergia liigist ja mootori tööprotsessist.[2]
Kasutatava energia liigi põhjal eristatakse järgmisi mootoriliike:
- elektrimootor
- sisepõlemismootor
- välispõlemismootor
- pneumomootor
- hüdromootor
- aurumasin
- reaktiivmootor
- turbiin
- muskeljõuallikas. [viide?]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Tehnikaleksikon, lk. 327
- ↑ Eesti entsüklopeedia 6. köide, lk. 406. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mootor |