Teadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. november 2014, kell 23:45

See artikkel räägib teadusest üldse; teaduse haru kohta vaata artiklit Teadusharu

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Sõna kõrvaltähendused

Teaduse all võidakse mõista ka teaduslike teadmiste kogumit, mingit konkreetset teadusliku uurimise valdkonda (teadusharu, teaduslikku distsipliini) või teadusasutuste võrku, mis moodustab ühiskondliku institutsiooni.

Teaduseks võidakse harva nimetada ka mistahes laadi teadmiste, nende hankimise või loomusega seotud kaalutlusi. Selles tähenduses ei pruugi teadus olla seotud tavapäraste teaduslike distsipliinidega.

sõna scientia (sõnast scio 'tean'), mis algselt tähendas põhjalikku teadmist, tundmist või valdamist ning mida hiljem hakati kasutama teaduse või teadusharu tähenduses. Samast ladina sõnast pärineb ka inglise sõna science, mille tähendus on aga kitsenenud peamiselt loodusteadusele.

Teaduste klassifikatsioon

Pikemalt artiklis Teaduste klassifikatsioon

Teadusharusid on filosoofias mitmeti klassifitseeritud. Tavaelus on tuntuim jaotus reaalteadusteks ja humanitaarteadusteks, kuid sellel puudub range loogiline alus. Kasutatakse ka jaotust täppisteadusteks (näiteks matemaatika; mõnikord nimetatakse ka reaalteadusteks), humanitaarteadused (näiteks keeleteadus), loodusteadusteks (näiteks bioloogia) ja sotsiaalteadusteks (näiteks politoloogia; varem kasutati nimetust "ühiskonnateadused"). Ka sellel jaotusel puudub range loogiline alus. Peale selle eristatakse fundamentaal- ja rakendusteadusi; ülalnimetatud teadused kuuluvad kõik fundamentaalteaduste hulka.

Selged ja täpsed piirid valdkondade ja teadusharude vahel puuduvad, sest ka maailm, milles elame pole piiridega jaotatud. Pigem on tinglikud piirid selleks, et lihtsustada selgemat arusaamist. Näiteks ajalugu on osalt humanitaar- ja osalt ühiskonnateadus. Samuti võib vaadelda ajaloos teaduse enese ajalugu jne. Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafiaks ning kuulub osalt loodusteaduste ja osalt sotsiaalteaduste alla. Tänapäeval on paljud teadusuuringud interdistsiplinaarsed.

Teadustöö korraldus

Teadusega tegelemine on tänapäeval enamasti koondunud teadusliku uurimise asutustesse ja ülikoolidesse. Teadustööd finantseerivad nii riigid (eeskätt alusuuringute puhul) kui teadustulemuste kasutamisest huvitatud ettevõtted (eeskätt rakendusuuringute puhul). Teadustöö tulemusi esitatakse valdavalt teadustekstide kaudu.

Teadlaste tunnustamine

Füüsikas, keemias, füsioloogias ja meditsiinis on mainekaim autasu oluliste teadussaavutuste eest Nobeli auhind ning majandusteaduses Alfred Nobeli mälestusauhind.

Teadus ja filosoofia

Teadusharud on suurelt jaolt tekkinud filosoofiast iseseisvumise tulemusena. Nõnda on filosoofiasse jäänud probleemid, millega teadus ei tegele. Need on küsimused, millele teadus kas veel ei oska vastata või ei saagi vastata. Ka see, miks teadus neile ei vasta, on filosoofia küsimus. Kui neile küsimustele on siiski võimalus teaduslik vastus saada, jääb filosoofia küsimuseks, kuidas see võiks käia. Niisugused küsimused on näiteks "Mis on arv?" ja "Mis on aeg?".

Võidakse väita, et teadus annab varem või hiljem vastuse igale mõttekale küsimusele. Sel juhul on küsimused, millele teadus põhimõtteliselt vastust ei saa anda, pseudoküsimused. Et seda kinnitada või sellele vastu väita, on tarvis filosoofilisi argumente, mis rajanevad filosoofilistel teooriatel teaduse ja filosoofia kohta.

Filosoofia on teaduse mõistmiseks hädavajalik. Selles seoses ilmneb ta teadusfilosoofiana.

Filosoofilised küsimused võivad saada vastuse ka tänu teadusele. See tähendaks, et tükike filosoofiast murdub lahti teaduseks.

Vaata ka

Kirjandus

Alan F. Chalmers. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks. Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Tartu:Ilmamaa 1998, tõlkinud Kristin Sarv. ISBN 9985-821-93-9.

Välislink

Eesti Teadusportaal

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 '''Teaduseks''' võidakse harva nimetada ka mistahes laadi teadmiste, nende hankimise või [[loomus]]ega seotud kaalutlusi. Selles tähenduses ei pruugi teadus olla seotud tavapäraste teaduslike distsipliinidega.
+sõna ''scientia'' (sõnast ''scio'' 'tean'), mis algselt tähendas põhjalikku teadmist, tundmist või valdamist ning mida hiljem hakati kasutama teaduse või teadusharu tähenduses. Samast ladina sõnast pärineb ka [[inglise keel|inglise]] sõna ''science'', mille tähendus on aga kitsenenud peamiselt [[loodusteadus]]ele.
-==Teaduse piiritlemine==
-{{vaata|Demarkatsiooniprobleem}}
-Teaduse piirid ei ole üheselt määratavad. On väga erinevaid vaateid sellele, kuidas eristada teadust [[mitteteadus]]est, [[prototeadus]]est või [[pseudoteadus]]est. Seda probleemi koos mitmete teiste teadust puudutavate (kuid teadusliku uurimise raames mitte lahenduvate) küsimustega käsitleb [[teadusfilosoofia]]. Kuigi [[teaduslik meetod|teaduslikud meetodid]] on tunnustatud teaduses eneses, ei ole nad teadusfilosoofias siiski üldtunnustatud.
-==Sõna päritolu==
-Eestikeelse sõna "teadus" eeskujuks on [[saksa keel|saksakeelne]] sõna ''Wissenschaft'' (''Wissen'' 'teadmine', ''wissen'' 'teadma'), mille eeskujuks omakorda on ladinakeelne sõna ''scientia'' (sõnast ''scio'' 'tean'), mis algselt tähendas põhjalikku teadmist, tundmist või valdamist ning mida hiljem hakati kasutama teaduse või teadusharu tähenduses. Samast ladina sõnast pärineb ka [[inglise keel|inglise]] sõna ''science'', mille tähendus on aga kitsenenud peamiselt [[loodusteadus]]ele.
 ==Teaduste klassifikatsioon==