Hiina: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Stryn (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja Sals100 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Larts.
Sals101 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ch-map.png|400px|right|Hiina]]
[[Pilt:Ch-map.[[Taiwan]]).
'''Hiina''' ([[traditsiooniline hiina kiri|traditsioonilises hiina kirjas]] 中國; [[lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 中国; ''[[pinyin]]''<font>'is</font> ''Zhōngguó'') on maa ja muistne [[tsivilisatsioon|tsivilisatsioonipiirkond]] [[Kaug-Ida]]s, mis alates [[1949]]. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb [[Mandri-Hiina]]t, [[Hongkong]]i ja [[Macau]]d) ning [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] (valitseb Taiwani ning mõningaid [[Fujian]]i ja [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina mere]] saari) vahel.

Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas [[Päris-Hiina]] kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka [[Mandžuuria]]t, [[Sise-Mongoolia]]t, [[Tiibet]]it ja [[Xinjiang]]i (vaata [[Hiina haldusjaotus]]). Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja "[[Taiwan]]i" all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis [[Taiwan]]).


Ajaloolised [[Hiina pealinnad]] on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on [[Nanjing]], [[Peking]], [[Xi'an]] ja [[Luoyang]]. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud [[hiina keel]]t, [[mongoli keel]]t ja [[mandžu keel]]t.
Ajaloolised [[Hiina pealinnad]] on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on [[Nanjing]], [[Peking]], [[Xi'an]] ja [[Luoyang]]. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud [[hiina keel]]t, [[mongoli keel]]t ja [[mandžu keel]]t.

Redaktsioon: 28. november 2014, kell 23:38

[[Pilt:Ch-map.Taiwan).

Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt, mongoli keelt ja mandžu keelt.

Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (Vaata ka: Hiina ajalugu, Hiina maailma keeltes)

Hiina Rahvavabariik

Hiina Rahvavabariik
Hiina Rahvavabariigi asendikaart
Riigihümn Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ
Pealinn Peking
Pindala 9 640 821[viide?] km²
Riigikeel hiina keel
Rahvaarv 1 339 724 000 (2010)[1]
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President Xi Jinping
Peaminister Li Keqiang
Iseseisvus 1. oktoober 1949
SKT 5,88 triljonit USA dollarit (2010)[2]
SKT elaniku kohta 4500 dollarit (2010) [2]
Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar
Ajavöönd maailmaaeg +8
Tippdomeen .cn
ROK-i kood CHN
Telefonikood 86

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

Territoorium

Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni.

Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Hiina rahvastikust hiinlased 91,59%, tšuangid 1,28%, mandžud 0,84%, hueid 0,78%, miaod 0,71%, uiguurid 0,66%, tuijad 0,63% ja teistest rahvustest inimesed 3,51%.

Poliitika

 Pikemalt artiklis Hiina poliitika

Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.

Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhus kontroll kaadrite üle.

Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.

Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.

On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.

Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Hiina haldusjaotus

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi (台湾 Táiwān), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 zìzhìqū), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 zhíxiáshì) ja 2 erihalduspiirkonda (特别行政区 tèbié xíngzhèngqū).

Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.

Provintsid

Autonoomsed piirkonnad


Omavalitsusüksused


Erihalduspiirkonnad

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 dìqū), autonoomsed ringkonnad (自治州 zìzhìzhōu), ringkonna õigustega linnad (市 shì), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 méng, (mongoli k. ayimay)).

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 3. järgu haldusüksused maakonna tasemel (县级, xiànjí). Need on:

Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.

Teadus ja tehnoloogia

Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:

Vaata ka

Ajakirjanduskajastus

Viited

Välislingid