Ragnar Frisch

{{Infobox majandusteadlane |nimi= professor, Nobeli majanduspreemia esimene laureaat.

Frischi isa oli kullassepp ja hõbesepp Anton Frisch, ema oli Ragna Fredrikke Frisch (sündinud Kittilsen). Isa ootas, et ta võtaks kunagi pere äri üle, ja Ragnarist sai David Anderseni töökojas õpipoiss. Kuid ema soovitusel hakkas ta sel ajal ühtlasi õppima Kuninglikus Frederiki Ülikoolis, mis tänapäeval on tuntud Oslo ülikooli nime all. Ta valis majanduse, mis talle tundus kõigist õppekavadest kõige lühema ja kergemana. 1919 lõpetas ta ülikooli. 1920 tegi ta ära ka meistritöö ja hakkas isa ettevõttes tema partnerina tööle.

1921 sai Frisch stipendiumi, mis võimaldas tal minna 3 aastaks Prantsusmaale ja Inglismaale majandust ja matemaatikat õppima. 1923 tuli ta kodumaale tagasi ja nägi, et vanemate äri on raskustes, jätkas ta teadustegevust, uskudes, et just see ja mitte kullassepatöö on tema tõeline kutsumus. Ta avaldas mitu artiklit tõenäosusteooria kohta, sai 1925 Oslo ülikooli õppejõuks ja omandas 1926 filosoofiadoktori kraadi, kaitstes väitekirja matemaatilise statistika alal.

1926 avaldas Frisch artikli, milles kirjeldas oma seisukohta, et majandus peab järgima sama teed empiirilise ja teoreetilise matematiseerimise suunas, mida teised teadused, eriti füüsika, juba läinud on. Samal aastal avaldas ta artikli "Sur un problème d'économie pure" ("Puhta majanduse probleemist"), milles alustas oma matematiseerimise programmi. Artikkel sisaldas aksioome, mille abil oli võimalik täpselt määratleda nii ordinaal- kui kardinaalkasulikkus. Frisch hakkas ka lugema tootmisteooria kursust, pannes aluse selle teema matematiseerimisele.

1927 sai Frisch Rockefelleri fondilt stipendiumi sõiduks USA-sse. Seal kohtus ta teiste majandusteadlastega, kes olid huvitatud uuest matemaatilisest ja statistilisest lähenemisest majandusele. Ta kirjutas seal ka artikli, mis analüüsis investeeringute osatähtsust majandustsüklite selgitamisel.

Kuigi Frischi stipendiumi pikendati reisimiseks Itaaliasse ja Prantsusmaale, tuli Frisch järgmisel aastal koju tagasi, sest tema isa suri ära. Ta kulutas ühe aasta perekonna töökoja kaasajastamisele ja selle rahalise seisukorra parandamisele. Ta müüs perekonna varasid ja otsis juveliiri, kes tema eest äri juhiks. Seejärel jätkas ta teadustööd.

1927–28 avaldas Frisch artikliseeria ajaseeriate statistika kohta. 1928 määrati Frisch Oslo ülikoolis statistika ja majanduse abiprofessoriks. 1929 avaldas ta esimese tähtsa artikli ökonomeetria metodoloogia kohta "Statistiliste muutujate korrelatsioon ja hajutus", millele samal aastal järgnes artikkel "Staatika ja dünaamika majandusteoorias", mis tõi majandusanalüüsi sisse dünaamika mõiste. 1931 sai Frisch ülikooli korraliseks professoriks. 1932 asutas ta Rockefelleri Fondi toel ülikooli majandusinstituudi ja sai selle teadusdirektoriks.

Teise maailmasõja ajal Frisch vahistati. 17. oktoobril 1943 viidi ta Bredtveiti koonduslaagrisse, 22. novembril Bergi koonduslaagrisse ja 9. detsembril Grini koonduslaagrisse. Viimasest vabastati ta 8. oktoobril 1944.

Ragnar Frisch tegeles peamiselt makromajandusteooria, ökonomeetria ja tootmisteooriaga. Ta võttis kasutusele mõisted "makromajandus" ja "mikromajandus".

Tunnustused

Ragnar Frisch valiti 1950. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Aastal 1969 pälvis ta koos Jan Tinbergeniga esimese Nobeli majandusauhinna töö eest majandusprotsesside uurimise ja dünaamiliste mudelite koostamise alal.

Järgmisel aastal (1970) valiti Ragnar Frisch Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

Ragnar Frischi auks antakse silmapaistvate ökonomeetriaalaste tööde eest välja Frischi medalit.

Isiklikku

Ragnar Frisch abiellus 1920. aastal Marie Smedaliga ja nad said tütre Ragna. Ragna tütar Nadia Hasnaoui on telesaatejuht, kes muuhulgas juhtis 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Pärast seda, kui Marie suri 1952, abiellus Frisch 1953 uuesti oma lapsepõlvesõbra Astrid Johannesseniga.

Välislingid

• Biograafia lehel nobelprize.org (inglise keeles)