Richard Axel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Richard Axel''' on USA molekulaarbioloog ning Columbia Ülikooli professor ja Howard Hughesi Meditsiiniinstituudi uurija. Richard Axel jagas 2004. aastal Nobeli preemiat füsi...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Richard Axel.jpg]] |
|||
'''Richard Axel''' on USA molekulaarbioloog ning Columbia Ülikooli professor ja Howard Hughesi Meditsiiniinstituudi uurija. Richard Axel jagas 2004. aastal Nobeli preemiat füsioloogia ja meditsiini valdkonnas koos Linda Buckiga oma teadustöö eest imetajate haistmismeele uurimisel. Richard Axel ja tema tolleaegne järeldoktorant Linda Buck kloonisid esmakordselt imetajate haistmisretseptorid näidates, et haistmisretseptorid kuuluvad G valguga seotud retseptorite perekonda. See avastus võimaldas järgnevat haistmismeele molekulaargeneetiliste mehhanismide uurimist. Tänapäeval tegeleb Axeli labor haistmisinformatsiooni töötluse uurimisega kõrgemates ajukeskustes. |
'''Richard Axel''' on USA molekulaarbioloog ning Columbia Ülikooli professor ja Howard Hughesi Meditsiiniinstituudi uurija. Richard Axel jagas 2004. aastal Nobeli preemiat füsioloogia ja meditsiini valdkonnas koos Linda Buckiga oma teadustöö eest imetajate haistmismeele uurimisel. Richard Axel ja tema tolleaegne järeldoktorant Linda Buck kloonisid esmakordselt imetajate haistmisretseptorid näidates, et haistmisretseptorid kuuluvad G valguga seotud retseptorite perekonda. See avastus võimaldas järgnevat haistmismeele molekulaargeneetiliste mehhanismide uurimist. Tänapäeval tegeleb Axeli labor haistmisinformatsiooni töötluse uurimisega kõrgemates ajukeskustes. |
||
Redaktsioon: 17. november 2014, kell 08:01
Richard Axel on USA molekulaarbioloog ning Columbia Ülikooli professor ja Howard Hughesi Meditsiiniinstituudi uurija. Richard Axel jagas 2004. aastal Nobeli preemiat füsioloogia ja meditsiini valdkonnas koos Linda Buckiga oma teadustöö eest imetajate haistmismeele uurimisel. Richard Axel ja tema tolleaegne järeldoktorant Linda Buck kloonisid esmakordselt imetajate haistmisretseptorid näidates, et haistmisretseptorid kuuluvad G valguga seotud retseptorite perekonda. See avastus võimaldas järgnevat haistmismeele molekulaargeneetiliste mehhanismide uurimist. Tänapäeval tegeleb Axeli labor haistmisinformatsiooni töötluse uurimisega kõrgemates ajukeskustes.