Võrguaadresside teisendus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja Spamfree007 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Legobot.
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
8. rida: 8. rida:
* Iga arvuti ei saa iga teise arvutiga üle interneti ühendust luua. See takistab oluliselt [[P2P]]-failivahetusvõrkude tööd, muudab keeruliseks arvutitevahelise andmevahetuse ilma keskserveri abita (näiteks [[Skype]], [[Seansialustusprotokoll|SIP]], ''multiplayer''-mängud).
* Iga arvuti ei saa iga teise arvutiga üle interneti ühendust luua. See takistab oluliselt [[P2P]]-failivahetusvõrkude tööd, muudab keeruliseks arvutitevahelise andmevahetuse ilma keskserveri abita (näiteks [[Skype]], [[Seansialustusprotokoll|SIP]], ''multiplayer''-mängud).
* Sissetulevate ühenduste võimaldamiseks tuleb käsitsi [[port]]e ümber suunata või kasutada [[UPnP]]-d. Konfiguratsioon on tüütu ja keeruline.
* Sissetulevate ühenduste võimaldamiseks tuleb käsitsi [[port]]e ümber suunata või kasutada [[UPnP]]-d. Konfiguratsioon on tüütu ja keeruline.
* Mitu masinat sama NAT-ruuteri taga ei saa korraga sama porti kasutada. Sellest tulenevad probleemid fikseeritud portidel/protokollidel töötavate teenustega, näiteks [[Internetitelefon|VoIP]]<ref>{{cite web |url=http://www.voip-info.org/wiki/index.php?page_id=99 |title=NAT and VOIP - voip-info.org |accessdate=14 Jaanuar 2011 }}</ref> ja [[IPv6]] tunneling (6in4).
* Mitu masinat sama NAT-ruuteri taga ei saa korraga sama porti kasutada. Sellest tulenevad probleemid fikseeritud portidel/protokollidel töötavate teenustega, näiteks [[Internetitelefon|VoIP]]<ref>{{cite web |url=http://www.voip-info.org/wiki/index.php?page_id=99 |title=NAT and VOIP - voip-info.org |accessdate=14. jaanuar 2011 }}</ref> ja [[IPv6]] tunneling (6in4).
* Võib liikluse aeglasemaks muuta, kuna IP-paketi päiste kontrollsummad tuleb ümber arvutada.
* Võib liikluse aeglasemaks muuta, kuna IP-paketi päiste kontrollsummad tuleb ümber arvutada.
* Ei ole ühilduv [[IPsec]] protokolliga, mis pakub otspunktide vahelist turvalisust (NAT muudab IP päiseid, kuid IPseci eesmärk on selliseid muudatusi tuvastada ja takistada). <ref>{{cite web |url=http://www.tcpipguide.com/free/t_IPNATOverviewMotivationAdvantagesandDisadvantages-5.htm |title=The TCP/IP Guide - IP NAT Overview, Motivation, Advantages and Disadvantages }}</ref>
* Ei ole ühilduv [[IPsec]] protokolliga, mis pakub otspunktide vahelist turvalisust (NAT muudab IP päiseid, kuid IPseci eesmärk on selliseid muudatusi tuvastada ja takistada). <ref>{{cite web |url=http://www.tcpipguide.com/free/t_IPNATOverviewMotivationAdvantagesandDisadvantages-5.htm |title=The TCP/IP Guide - IP NAT Overview, Motivation, Advantages and Disadvantages }}</ref>

Redaktsioon: 16. november 2014, kell 10:38

Võrguaadresside tõlkimine (ka võrguaadresside teisendamine, võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT[1]) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP-pakettide päiste muutmises, nii et paistaks, nagu võrguliiklus tuleneks NAT-ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT-ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri väliselt IP-aadressilt.

Põhjused

  • IPv4 aadresside puudus. NAT abil saab terveid võrke ühe IP-aadressi taha peita, vaja läheb ainult ühte välisvõrgu IP-aadressi.
  • Turvalisus. NAT ruuteri taha peidetud[2] masinad ei ole enamasti välisvõrgule kättesaadavad ja seetõttu ei saa neid ka lihtsalt rünnata.

Probleemid

  • Iga arvuti ei saa iga teise arvutiga üle interneti ühendust luua. See takistab oluliselt P2P-failivahetusvõrkude tööd, muudab keeruliseks arvutitevahelise andmevahetuse ilma keskserveri abita (näiteks Skype, SIP, multiplayer-mängud).
  • Sissetulevate ühenduste võimaldamiseks tuleb käsitsi porte ümber suunata või kasutada UPnP-d. Konfiguratsioon on tüütu ja keeruline.
  • Mitu masinat sama NAT-ruuteri taga ei saa korraga sama porti kasutada. Sellest tulenevad probleemid fikseeritud portidel/protokollidel töötavate teenustega, näiteks VoIP[3] ja IPv6 tunneling (6in4).
  • Võib liikluse aeglasemaks muuta, kuna IP-paketi päiste kontrollsummad tuleb ümber arvutada.
  • Ei ole ühilduv IPsec protokolliga, mis pakub otspunktide vahelist turvalisust (NAT muudab IP päiseid, kuid IPseci eesmärk on selliseid muudatusi tuvastada ja takistada). [4]

Näide NAT tööst

  1. NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini.
  2. Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et paketi source IP on ruuteri IP, mitte kliendi IP ning source port on mõni suvaline vaba port ruuteris (ruuter jätab pordi meelde ja seostab kliendiga). Ruuter edastab päringu soovitud veebilehele.
  3. Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt valitud) pordist. Sinna saadetakse ka vastus.
  4. Ruuter saab vastuse. Ruuter mäletab, et see port, kuhu ta vastuse sai oli seotud kindla kliendi ühendusega. Ruuter suunab vastuse õigele kliendile.

Vaata lisaks

Viited

  1. ↑ "PF: Network Address Translation (NAT)".
  2. ↑ "NAT - Network Address Translation".
  3. ↑ "NAT and VOIP - voip-info.org". Vaadatud 14. jaanuar 2011.
  4. ↑ "The TCP/IP Guide - IP NAT Overview, Motivation, Advantages and Disadvantages".

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Võrguaadresside_teisendus&oldid=4048995"