Hubble'i kosmoseteleskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:
Hubble'i teleskoobi tellis [[USA]] valitsus ja see valmistati põhiosas [[1980. aastad|1980. aastatel]]. Esialgu oli kavas see kosmosesse saata [[1986]]. aasta oktoobris, kuid pärast [[kosmosesüstik]]u "[[Challenger]]" katastroofi lükati see edasi. Vahepeal hoiti teleskoopi puhta [[lämmastik]]uga täidetud ruumis ja ainuüksi tema säilitamine maksis umbes 6 miljonit [[USA dollar]]it kuus. Samal ajal sai teleskoobi juures sooritada mõningaid teste ja mõningaid [[seadis]]eid rikkekindlamatega asendada.
Hubble'i teleskoobi tellis [[USA]] valitsus ja see valmistati põhiosas [[1980. aastad|1980. aastatel]]. Esialgu oli kavas see kosmosesse saata [[1986]]. aasta oktoobris, kuid pärast [[kosmosesüstik]]u "[[Challenger]]" katastroofi lükati see edasi. Vahepeal hoiti teleskoopi puhta [[lämmastik]]uga täidetud ruumis ja ainuüksi tema säilitamine maksis umbes 6 miljonit [[USA dollar]]it kuus. Samal ajal sai teleskoobi juures sooritada mõningaid teste ja mõningaid [[seadis]]eid rikkekindlamatega asendada.


Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga "[[Discovery]]" [[24. aprill]]il [[1990]].
Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga "[[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]]" [[24. aprill]]il [[1990]].


Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosessesaatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 2–4 miljardit dollarit (2007. aasta seisuga). USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.
Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosessesaatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 2–4 miljardit dollarit (2007. aasta seisuga). USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.

Redaktsioon: 12. november 2014, kell 09:50

Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoop hakkab eralduma kosmosesüstikust Discovery (1997)
Organisatsioon NASA / ESA
Kaaslane Maa
Kanderakett Kosmoselennuk Discovery
COSPAR ID 1990-037B
Mass 11 110 kg


Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest

Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.

Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on suur osa paljude avastuste tegemises. See on aidanud paremini aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist.

Hubble'i teleskoobi tellis USA valitsus ja see valmistati põhiosas 1980. aastatel. Esialgu oli kavas see kosmosesse saata 1986. aasta oktoobris, kuid pärast kosmosesüstiku "Challenger" katastroofi lükati see edasi. Vahepeal hoiti teleskoopi puhta lämmastikuga täidetud ruumis ja ainuüksi tema säilitamine maksis umbes 6 miljonit USA dollarit kuus. Samal ajal sai teleskoobi juures sooritada mõningaid teste ja mõningaid seadiseid rikkekindlamatega asendada.

Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga "Discovery" 24. aprillil 1990.

Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosessesaatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 2–4 miljardit dollarit (2007. aasta seisuga). USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.

Hubble'i süvavaated

Hubble’i teleskoobi saavutuste hulka kuulub optilises lainealas kõige teravamate fotode tegemine. 18.28. detsembril 1995 Suure Vankri tähtkujus tehtud Universumi süvavaatel võib näha üle 1500 galaktika. 1998. aasta oktoobris tehti samasugune pilt taeva lõunapooluse läheduses Tuukani tähtkuju suunas. 2003. aasta septembris alustati Hubble'i ülisüvavälja (Hubble Ultra Deep Field) tegemist; pärast 1 miljoni sekundi pikkust ja 800 kaadrist koosnevat summaarset säriaega lõpetati projekt 16. jaanuaril 2004. Ülisüvavaate väli asub taevas Ahju tähtkujus, Orioni tähtkujust lõunas. Pildistatud taevaala suurus oli ligikaudu kümnendik Kuu läbimõõdust, sellelt on leitud üle 10 tuhande galaktika. Kõige vanemad ülisüvavaatelt leitud objektid on nähtavad ajast, mil Universum oli vähem kui 800 miljonit aastat vana.

Vaata ka

Välislingid