Amatöörraadio: erinevus redaktsioonide vahel
Lisasin sagedusala plaani |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Amatöörraadio''' (tuntud ka kui '''HAM raadio''') on kindlaks määratud [[raadiosagedus]]te kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks.<ref>{{netiviide | URL = http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=71| Väljaanne = | Pealkiri = Raadioamatörism maailmas | Autor = Eesti Raadioamatööride Ühing | Kasutatud = 2014-11-02}}</ref> Terminit "[[raadioamatöör]]" kasutatakse kirjeldamaks inimest, kes tegeleb raadiotehnikaga puhtalt isiklikust huvist. Raadioamatörism on põhimõtteliselt erinev avalikust [[ringhääling]]ust, avalikku sektorit kaitsvatest ühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) või professionaalsetest kahesuunalistest suhtlustest (nt taksod jne). Amatöörraadiosidet koordineeritakse [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühenduse (ITU)]] alt ning selle litsentseerimine käib individuaalselt valitsuse alt. Amatöörraadio litsentsi saamiseks tuleb selgeks saada [[elektroonika]] põhialused ning kõnealuses riigis olevad amatöörside regulatsioonid. |
'''Amatöörraadio''' (tuntud ka kui '''HAM raadio''') on kindlaks määratud [[raadiosagedus]]te kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks.<ref>{{netiviide | URL = http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=71| Väljaanne = | Pealkiri = Raadioamatörism maailmas | Autor = Eesti Raadioamatööride Ühing | Kasutatud = 2014-11-02}}</ref> Terminit "[[raadioamatöör]]" kasutatakse kirjeldamaks inimest, kes tegeleb raadiotehnikaga puhtalt isiklikust huvist. Raadioamatörism on põhimõtteliselt erinev avalikust [[ringhääling]]ust, avalikku sektorit kaitsvatest ühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) või professionaalsetest kahesuunalistest suhtlustest (nt taksod jne). Amatöörraadiosidet koordineeritakse [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühenduse (ITU)]] alt ning selle litsentseerimine käib individuaalselt valitsuse alt. Amatöörraadio litsentsi saamiseks tuleb selgeks saada [[elektroonika]] põhialused ning kõnealuses riigis olevad amatöörside regulatsioonid. |
||
Amatöörside jaoks kasutatakse suurt valikut erinevaid meetodeid nagu näiteks heli, pilt, binaar info jms. Erinevate lainepikkuste abil on võimalik suhtlust korraldada üle-linnaliselt, - riigiliselt, - kontinendilislt või lausa üle maailma. Hetke seisuga on üle maailma amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi natukene üle miljoni.<ref>{{cite journal |last1= Sumner |first1= David |year= 2011 |title= How Many Hams?|journal= QST |date= |
Amatöörside jaoks kasutatakse suurt valikut erinevaid meetodeid nagu näiteks heli, pilt, binaar info jms. Erinevate lainepikkuste abil on võimalik suhtlust korraldada üle-linnaliselt, - riigiliselt, - kontinendilislt või lausa üle maailma. Hetke seisuga on üle maailma amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi natukene üle miljoni.<ref>{{cite journal |last1= Sumner |first1= David |year= 2011 |title= How Many Hams?|journal= QST |date= august 2011 |page= p. 9 |publisher= American Radio Relay League }}</ref> |
||
===Sagedusplaan=== |
===Sagedusplaan=== |
Redaktsioon: 12. november 2014, kell 08:47
Amatöörraadio (tuntud ka kui HAM raadio) on kindlaks määratud raadiosageduste kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks.[1] Terminit "raadioamatöör" kasutatakse kirjeldamaks inimest, kes tegeleb raadiotehnikaga puhtalt isiklikust huvist. Raadioamatörism on põhimõtteliselt erinev avalikust ringhäälingust, avalikku sektorit kaitsvatest ühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) või professionaalsetest kahesuunalistest suhtlustest (nt taksod jne). Amatöörraadiosidet koordineeritakse rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühenduse (ITU) alt ning selle litsentseerimine käib individuaalselt valitsuse alt. Amatöörraadio litsentsi saamiseks tuleb selgeks saada elektroonika põhialused ning kõnealuses riigis olevad amatöörside regulatsioonid.
Amatöörside jaoks kasutatakse suurt valikut erinevaid meetodeid nagu näiteks heli, pilt, binaar info jms. Erinevate lainepikkuste abil on võimalik suhtlust korraldada üle-linnaliselt, - riigiliselt, - kontinendilislt või lausa üle maailma. Hetke seisuga on üle maailma amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi natukene üle miljoni.[2]
Sagedusplaan
Rahvusvahelised amatöörraadio sagedusalad[3] | ||||
---|---|---|---|---|
Ala | Sagedus | ITU Regioon 1 | ITU Regioon 2 | ITU Regioon 3 |
LF | 2200 m | 135,7 kHz - 137,8 kHz | ||
MF | 600 m] | 472 kHz - 479 kHz | ||
160 m | 1,810 MHz - 1,850 MHz | 1,800 MHz - 2,000 MHz | 1,800 MHz - 2,000 MHz | |
HF | 80 / 75 m | 3,500 MHz - 3,800 MHz | 3,500 MHz - 4,000 MHz | 3,500 MHz - 3,900 MHz |
60 m | 5,250 MHz - 5,450 MHz | |||
40 m | 7,000 MHz - 7,200 MHz | 7,000 MHz - 7,300 MHz | 7,000 MHz - 7,200 MHz | |
30 m | 10,100 MHz - 10,150 MHz | |||
20 m | 14,000 MHz - 14,350 MHz | |||
17 m | 18,068 MHz - 18,168 MHz | |||
15 m | 21,000 MHz - 21,450 MHz | |||
12 m | 24,890 MHz - 24,990 MHz | |||
10 m | 28,000 MHz - 29,700 MHz | |||
VHF | 6 m | 50,000 MHz - 52,000 MHz | 50,000 MHz - 54,000 MHz | 50,000 MHz - 54,000 MHz |
4 m | 70,000 MHz - 70,500 MHz | |||
2 m | 144,000 MHz - 146,000 MHz | 144,000 MHz - 148,000 MHz | 144,000 MHz - 148,000 MHz | |
1.25 m | 222,000 MHz - 225,000 MHz | |||
UHF | 70 cm | 430,000 MHz - 440,000 MHz | 420,0 or 430,0 MHz - 450,000 MHz3 | 420,000 MHz - 450,000 MHz3 |
33 cm | 902,000 MHz - 928,000 MHz | |||
23 cm | 1,240 GHz - 1,300 GHz | |||
13 cm | 2,300 GHz - 2,450 GHz | |||
SHF | 9 cm | 3,400 GHz - 3,475 GHz | 3,300 GHz - 3,500 GHz | 3,300 GHz - 3,500 GHz |
5 cm | 5,650 GHz - 5,850 GHz | 5,650 GHz - 5,925 GHz | 5,650 GHz - 5,850 GHz | |
3 cm | 10,000 GHz - 10,500 GHz | |||
1.2 cm | 24,000 GHz - 24,250 GHz | |||
EHF | 6 mm | 47,000 GHz - 47,200 GHz | ||
4 mm | 75,500 GHz - 81,500 GHz | 76,000 GHz - 81,500 GHz | 76,000 GHz - 81,500 GHz | |
2.5 mm | 122,250 GHz - 123,000 GHz | |||
2 mm | 134,000 GHz - 141,000 GHz | |||
1 mm | 241,000 GHz - 250,000 GHz | |||
THF | alla mm | Mõned administratsioonid on andnud raadioamatööride käsutusse spektrit sellest regioonist. | ||
Vaata ka: Raadiosagedus · Elektromagnetspekter |
Viited
- ↑ Eesti Raadioamatööride Ühing. "Raadioamatörism maailmas". Vaadatud 2. novembril 2014.
- ↑ Sumner, David (august 2011). "How Many Hams?". QST. American Radio Relay League: p. 9.
{{cite journal}}
: parameetris|page=
on üleliigne tekst (juhend)CS1 hooldus: kuupäev ja aasta (link) - ↑ "Raadioamatörism". Traadita Wiki. Vaadatud 2. oktoobril 2014.