Atsetüleen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 217.159.152.34 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Oop. |
|||
| 42. rida: | 42. rida: | ||
Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja [[tööstus]]es, näiteks põlevgaasina [[metall]]ide [[Keevitamine|keevitamisel]] ja lõikamisel. |
Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja [[tööstus]]es, näiteks põlevgaasina [[metall]]ide [[Keevitamine|keevitamisel]] ja lõikamisel. |
||
[[Kategooria:Alküünid]] |
|||
[[Kategooria:Gaasid]] |
[[Kategooria:Gaasid]] |
||
Viimane redaktsioon: 11. november 2014, kell 10:55
| Atsetüleen (etüün) | |
|---|---|
 
| |
| Keemiline nimetus | Atsetüleen |
| Süstemaatiline nimetus | Etüün |
| Keemiline valem | C2H2 |
| Molaarmass | 26,0373 g/mol |
| Tihedus | 1,09670 kg/m3 (gaas) |
| Süttimistemperatuur | 305 °C |
| Maksimaalne põlemistemperatuur | 3300 °C |
| Sulamistemperatuur | -84 °C |
| Keemistemperatuur | -80,8 °C |
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Kuna see sisaldab kolmiksidet, on atsetüleen küllastumata süsivesinik.
Süsinik-süsinik kolmikside asetab kõik neli aatomit samale joonele - HCCH side on 180° nurga all.
Atsetüleeni avastas 1836. aastal Edmund Davy, kes identifitseeris selle "uue vesiniku karburaadina." Selle avastas uuesti 1860. aastal prantsuse keemik Marcellin Berthelot, kes nimetas aine "atsetüleeniks."
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel.