Atsetüleen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida: 42. rida:
Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja [[tööstus]]es, näiteks põlevgaasina [[metall]]ide [[Keevitamine|keevitamisel]] ja lõikamisel.
Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja [[tööstus]]es, näiteks põlevgaasina [[metall]]ide [[Keevitamine|keevitamisel]] ja lõikamisel.


♙ [[Kategooria:Alküünid]]
Vesinik
<nowiki> </nowiki>on kõige kergem gaas. Vesiniku tootmisel on peamiseks tehnoloogiaks
katalüüsmuundurikasutamine (aurumuundur) ja kloorleelis elektrolüüsi.
Vastavuses oma füüsiliste ja keemiliste omadustega võib vesinik olla
kasutatud paljudel tööstuslikel eesmärkidel: põlevgaasina spetsiaalsete
seadmete jaoks ja kui kaitsegaas soojuse andmiseks, toiduainete ning
elektroonika tootmisel. Vesiniku kõrge soojusjuhtivus teeb selle
sobivaks kasutamiseks, näiteks, elektrigeneraatorite jahutina.

Enam
<nowiki> </nowiki>kui 2/3 maailmas toodetavast vesinikust kasutatakse keemiatööstuses.
Suurem osa sellest läheb ammiaagi ja metanooli sünteesiks. Keemiatööstus
<nowiki> </nowiki>kasutab paljusid hüdrogeniseerimise tehnikaid, mis on sageli suunatud
hüdrorafineerimisele või hüdropuhastusele. Viimasel ajal räägitakse
vesinikust kui tulevasest alternatiivse energia varust.[[Kategooria:Alküünid]]
[[Kategooria:Gaasid]]
[[Kategooria:Gaasid]]

Redaktsioon: 11. november 2014, kell 10:33

Atsetüleen (etüün)
Acetylene
Acetylene
Keemiline nimetus Atsetüleen
Süstemaatiline nimetus Etüün
Keemiline valem C2H2
Molaarmass 26,0373 g/mol
Tihedus 1,09670 kg/m3 (gaas)
Süttimistemperatuur 305 °C
Maksimaalne põlemistemperatuur 3300 °C
Sulamistemperatuur -84 °C
Keemistemperatuur -80,8 °C

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Kuna see sisaldab kolmiksidet, on atsetüleen küllastumata süsivesinik.

Süsinik-süsinik kolmikside asetab kõik neli aatomit samale joonele - HCCH side on 180° nurga all.

Atsetüleeni avastas 1836. aastal Edmund Davy, kes identifitseeris selle "uue vesiniku karburaadina." Selle avastas uuesti 1860. aastal prantsuse keemik Marcellin Berthelot, kes nimetas aine "atsetüleeniks."

Kasutamine

Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel.