Atsetüleen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
| 42. rida: | 42. rida: | ||
Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja [[tööstus]]es, näiteks põlevgaasina [[metall]]ide [[Keevitamine|keevitamisel]] ja lõikamisel. |
Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja [[tööstus]]es, näiteks põlevgaasina [[metall]]ide [[Keevitamine|keevitamisel]] ja lõikamisel. |
||
♙ [[Kategooria:Alküünid]] |
|||
Vesinik |
|||
<nowiki> </nowiki>on kõige kergem gaas. Vesiniku tootmisel on peamiseks tehnoloogiaks |
|||
katalüüsmuundurikasutamine (aurumuundur) ja kloorleelis elektrolüüsi. |
|||
Vastavuses oma füüsiliste ja keemiliste omadustega võib vesinik olla |
|||
kasutatud paljudel tööstuslikel eesmärkidel: põlevgaasina spetsiaalsete |
|||
seadmete jaoks ja kui kaitsegaas soojuse andmiseks, toiduainete ning |
|||
elektroonika tootmisel. Vesiniku kõrge soojusjuhtivus teeb selle |
|||
sobivaks kasutamiseks, näiteks, elektrigeneraatorite jahutina. |
|||
Enam |
|||
<nowiki> </nowiki>kui 2/3 maailmas toodetavast vesinikust kasutatakse keemiatööstuses. |
|||
Suurem osa sellest läheb ammiaagi ja metanooli sünteesiks. Keemiatööstus |
|||
<nowiki> </nowiki>kasutab paljusid hüdrogeniseerimise tehnikaid, mis on sageli suunatud |
|||
hüdrorafineerimisele või hüdropuhastusele. Viimasel ajal räägitakse |
|||
vesinikust kui tulevasest alternatiivse energia varust.[[Kategooria:Alküünid]] |
|||
[[Kategooria:Gaasid]] |
[[Kategooria:Gaasid]] |
||
Redaktsioon: 11. november 2014, kell 10:33
| Atsetüleen (etüün) | |
|---|---|
 
| |
| Keemiline nimetus | Atsetüleen |
| Süstemaatiline nimetus | Etüün |
| Keemiline valem | C2H2 |
| Molaarmass | 26,0373 g/mol |
| Tihedus | 1,09670 kg/m3 (gaas) |
| Süttimistemperatuur | 305 °C |
| Maksimaalne põlemistemperatuur | 3300 °C |
| Sulamistemperatuur | -84 °C |
| Keemistemperatuur | -80,8 °C |
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Kuna see sisaldab kolmiksidet, on atsetüleen küllastumata süsivesinik.
Süsinik-süsinik kolmikside asetab kõik neli aatomit samale joonele - HCCH side on 180° nurga all.
Atsetüleeni avastas 1836. aastal Edmund Davy, kes identifitseeris selle "uue vesiniku karburaadina." Selle avastas uuesti 1860. aastal prantsuse keemik Marcellin Berthelot, kes nimetas aine "atsetüleeniks."
Kasutamine
Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel.
♙