Laagri: erinevus redaktsioonide vahel
P eemaldan mallist tühjad lipu-vapi read |
|||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
Laagri aleviku eellaseks võib pidada [[Pääsküla küla]], mida mainiti esmakordselt [[Taani hindamisraamat]]us ([[1241]]). Suure tõenäosusega on Laagri juba [[muinasaeg]]ne küla. |
Laagri aleviku eellaseks võib pidada [[Pääsküla küla]], mida mainiti esmakordselt [[Taani hindamisraamat]]us ([[1241]]). Suure tõenäosusega on Laagri juba [[muinasaeg]]ne küla. |
||
Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud [[Peeter Suure merekindlus]]e Pääsküla |
Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Pääsküla maarindepositsioon]]i ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes [[Tallinna-Paldiski raudtee]]l mitteametlik [[nõudepeatus]], mida hakati kutsuma Laagriks. |
||
Kuigi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline raudteepeatus [[1928]]. aastal. |
Kuigi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline [[raudteepeatus]] [[1928]]. aastal. |
||
Et [[Pääsküla raudteejaam]] oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati üha vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uus [[Laagri raudteejaam]] rajati eelmisest umbes 300 m Tallinna suunas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui Laagrit läbiv raudtee elektrifitseeriti ning vajati kõrget [[perroon]]i. |
|||
[[1968]]. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma Laagri |
[[1968]]. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma [[Laagri (Tallinn)|Laagri linnaosa]]ks ja sinna jäi ka [[Laagri jaam]]. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus [[tihehoonestusala]], mis oli [[Lenini-nimeline näidissovhoos|Lenini-nimelise näidissovhoosi]] [[keskasula]]ks. [[1970. aastad|1970ndatel]] Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. [[1975]]. aastal toodi [[Saue külanõukogu]] keskus Laagri alevikku. |
||
Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. Arendatakse uut üldhariduskooli ja spordikompleksi ning 2008. aastal avati [[Urda |
Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. Arendatakse uut üldhariduskooli ja spordikompleksi ning 2008. aastal avati [[Urda raudteepeatus]] Laagri jaama ja Saue vahel. |
||
== Loodus == |
== Loodus == |
||
Redaktsioon: 8. november 2014, kell 12:31
|
See artikkel räägib Laagri alevikust Harju maakonnas, Tallinna linna Laagri asumi kohta vaata artiklit Laagri (Tallinn). |
| Laagri | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 3,158 km² |
| Elanikke | 4832 (1.01.2012) |
|
| |
| EHAK-i kood |
4014[1]  |
| Koordinaadid | 59° 21′ N, 24° 37′ E |
  | |
 | |
Laagri alevik on alevik Harju maakonnas, Saue valla keskus. Laagris elab 2012. aasta seisuga 4832 inimest.
Nüüdseks on Laagrist kujunenud Tallinna eeslinn. Laagrist on Tallinna kesklinna 13 km. Asulast voolab läbi Pääsküla jõgi, mis kohati on Tallinna ja Laagri aleviku piiriks.
Huviväärseimad objektid Laagris on Pääsküla jõe vana kivisild (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis), väike veskijärv ning Laagrist Tänassilma külla ulatuvad Esimese maailmasõja aegsed kindlustused.
Ajalugu
Laagri aleviku eellaseks võib pidada Pääsküla küla, mida mainiti esmakordselt Taani hindamisraamatus (1241). Suure tõenäosusega on Laagri juba muinasaegne küla.
Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas Venemaa keisririigi kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud Peeter Suure merekindluse Pääsküla maarindepositsiooni ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes Tallinna-Paldiski raudteel mitteametlik nõudepeatus, mida hakati kutsuma Laagriks.
Kuigi Venemaa keisririigi kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline raudteepeatus 1928. aastal.
Et Pääsküla raudteejaam oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati üha vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uus Laagri raudteejaam rajati eelmisest umbes 300 m Tallinna suunas Teise maailmasõja järel, kui Laagrit läbiv raudtee elektrifitseeriti ning vajati kõrget perrooni.
1968. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma Laagri linnaosaks ja sinna jäi ka Laagri jaam. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus tihehoonestusala, mis oli Lenini-nimelise näidissovhoosi keskasulaks. 1970ndatel Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. 1975. aastal toodi Saue külanõukogu keskus Laagri alevikku.
Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. Arendatakse uut üldhariduskooli ja spordikompleksi ning 2008. aastal avati Urda raudteepeatus Laagri jaama ja Saue vahel.
Loodus
Laagri alevikus asub 1989. aastal loodud Laagri nahkhiirte talvitumispaiga kaitseala.
Vaata ka
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.