Karusnahk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Karusnahast valmistatud müts muutus [[19. sajand]]i teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.<ref name="Lõugas, 2002" /> Kerjus või [[kehvik]] karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas [[nokamüts]]. <ref name="Lõugas, 2002" />Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. <ref name="Lõugas, 2002" /> |
Karusnahast valmistatud müts muutus [[19. sajand]]i teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.<ref name="Lõugas, 2002" /> Kerjus või [[kehvik]] karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas [[nokamüts]]. <ref name="Lõugas, 2002" />Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. <ref name="Lõugas, 2002" /> |
||
Prantsusmaa seadusandlus astus sammu arengus edasi - nüüd tunnistatakse loomi seaduse silmis kui tundevõimelisi elusolendeid, mitte asju ning loomadel ei ole enam sama staatus, mis näiteks mööblil. |
|||
==Viited== |
|||
{{viited| |
|||
<ref name="Lõugas, 2002">Anne Lõugas "Hoffmann fecit", 12.04.2002, Sirp</ref>}} |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 4. november 2014, kell 22:13
Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Kasutatakse rõivaste, tarbe- ning dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ning parkimise lõpp-produktina.
Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ja valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.[1]
Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.[1] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokamüts. [1]Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. [1]
Prantsusmaa seadusandlus astus sammu arengus edasi - nüüd tunnistatakse loomi seaduse silmis kui tundevõimelisi elusolendeid, mitte asju ning loomadel ei ole enam sama staatus, mis näiteks mööblil.