Tartu Tervishoiu Kõrgkool: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P Sissejuhatus muudetud suupärasemaks |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
{{toimeta}} |
{{toimeta}} |
||
'''Tartu Tervishoiu Kõrgkool''' on tervishoiutöötajaid ettevalmistav kõrgkool Eestis, |
'''Tartu Tervishoiu Kõrgkool '''(TTHKK) on tervishoiutöötajaid ettevalmistav kõrgkool Eestis, mis tegutseb [[Tartu]]s aadressil [[Nooruse tänav (Tartu)|Nooruse]] 5. Tartu Tervishoiu Kõrgkool on ainus kõrgkool Eestis, kus õpetatakse radioloogiatehnikuid, bioanalüütikuid ja tervisekaitse spetsialiste. TTHKK üheksast õppekavast olid 2012. aastal populaarsemad [[füsioteraapia]], [[erakorraline meditsiin]] ja [[õendus]]<ref>Urmas Neeme [http://www.postimees.ee/890800/tartu-tervishoiu-korgkooli-menukaimad-erialad-on-fusioteraapia-ning-oendus/ "Tartu Tervishoiu Kõrgkooli menukamad erialad on füsioteraapia ning õendus"] Postimees, 28.06.2012</ref>. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
1811. aastal asutas [[Tartu Ülikool]]i professor [[Christian Friedrich Deutsch]] ülikooli sünnitusabikliiniku juurde [[ämmaemand]]ate kooli. Arhiivimaterjalidest selgub, et õppused kestsid 7 kuud ning selle kooli esimese lennu lõpetas 1812. aastal märtsis "privilegeeritud ämmaemanda" tunnistuse ja vaba praktika õigusega 4 ämmaemandat. Kooli astujatelt peale lugemise ja kirjutamise oskuse mingit muud hariduslikku miinimumi ei nõutud. Õpilaste arv kooli algusaastatel oli väike ja kõikuv. Esines üksikuid aastaid, kus lõpetajaid polnud üldse või oli ainult üks. Aastatel 1812–1927 lõpetas kooli 21 ämmaemandat. [[Pilt:Nooruse_tn.jpg|thumb|200px|Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Nooruse 9 |
1811. aastal asutas [[Tartu Ülikool]]i professor [[Christian Friedrich Deutsch]] ülikooli sünnitusabikliiniku juurde [[ämmaemand]]ate kooli. Arhiivimaterjalidest selgub, et õppused kestsid 7 kuud ning selle kooli esimese lennu lõpetas 1812. aastal märtsis "privilegeeritud ämmaemanda" tunnistuse ja vaba praktika õigusega 4 ämmaemandat. Kooli astujatelt peale lugemise ja kirjutamise oskuse mingit muud hariduslikku miinimumi ei nõutud. Õpilaste arv kooli algusaastatel oli väike ja kõikuv. Esines üksikuid aastaid, kus lõpetajaid polnud üldse või oli ainult üks. Aastatel 1812–1927 lõpetas kooli 21 ämmaemandat. [[Pilt:Nooruse_tn.jpg|thumb|200px|Endine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Nooruse 9 õppehoone]] |
||
===1881–1882=== |
===1881–1882=== |
Redaktsioon: 3. november 2014, kell 19:34
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (TTHKK) on tervishoiutöötajaid ettevalmistav kõrgkool Eestis, mis tegutseb Tartus aadressil Nooruse 5. Tartu Tervishoiu Kõrgkool on ainus kõrgkool Eestis, kus õpetatakse radioloogiatehnikuid, bioanalüütikuid ja tervisekaitse spetsialiste. TTHKK üheksast õppekavast olid 2012. aastal populaarsemad füsioteraapia, erakorraline meditsiin ja õendus[1].
Ajalugu
1811. aastal asutas Tartu Ülikooli professor Christian Friedrich Deutsch ülikooli sünnitusabikliiniku juurde ämmaemandate kooli. Arhiivimaterjalidest selgub, et õppused kestsid 7 kuud ning selle kooli esimese lennu lõpetas 1812. aastal märtsis "privilegeeritud ämmaemanda" tunnistuse ja vaba praktika õigusega 4 ämmaemandat. Kooli astujatelt peale lugemise ja kirjutamise oskuse mingit muud hariduslikku miinimumi ei nõutud. Õpilaste arv kooli algusaastatel oli väike ja kõikuv. Esines üksikuid aastaid, kus lõpetajaid polnud üldse või oli ainult üks. Aastatel 1812–1927 lõpetas kooli 21 ämmaemandat.
1881–1882
Aastail 1881-1882 kooli tegevus ajutiselt lakkas õppebaasi kitsikuse tõttu. Kooli avas taas 1883. aastal professor Max Runge, kes laiendas sünnitusabi polikliinikut. See rahuldas nii ämmaemandate kooli kui arstiteaduskonna üliõpilaste vajadusi. Õpetus kestis 5 kuud ja toimus saksa keeles.
20. sajand
19. sajandi lõpus kerkis teravalt üles küsimus ämmaemandate ettevalmistamisest maaelanikkonna jaoks. 1898. aastal asutati professor Aleksandr Muratovi ettepanekul Tartu Ülikooli juurde erikool maaämmaemandate ettevalmistamiseks. Peatselt liitus see Christian Deutschi rajatud ämmaemandate kooliga. Õppetöö koolis muudeti venekeelseks ja kool hakkas vastavalt eriprogrammidele välja laskma 1. ja 2. järgu ämmaemandaid. Ämmaemanda kutset võis taotleda ka eksternina. Selleks nõuti 1. järgu taotlejatelt sünnitusabitunnistuse tõendit vähemalt 20 sünnitunnistuse, 2. järgu taotlejatelt arsti või 1. järgu ämmaemanda tõendit vähemalt 5 (alates 1920. aastast vähemalt 10) sünnitunnistuse iseseisva vastuvõtmise kohta.
Kooli vastuvõtt oli piiratud 30 õpilasega, kusjuures juudiusulisi võeti vastu ainult vabade kohtade olemasolul. Vanusemäärad on kõikunud 18-50 aasta vahel. Õpilased pidid elama kliiniku ruumides, ainult erandjuhtudel võis kliiniku direktori loal elada väljaspool kooli. Õpetamise ja ülalpidamise maks oli 250 rubla, mis tuli maksta juba kooli astumisel. Sellisena eksisteeris kool 1918. aastani. 1919. aastast jätkas ämmaemandate kool tööd professor Rudolf Bernakoffi organiseerimisel kuni 1930. aastani, mil ühines 1925. aastal asutatud Eesti Õdede Ühingu kooliga Tartus.
Eesti Vabariigi aastatel 1920-1940 oli õigus õena töötada isikuil, kes olid lõpetanud õdedekooli, kel oli õe kutsetunnistus ja Eesti Vabariigi kodakondsus ning kes valdasid riigikeelt. Tartu Õdedekooli diplom andis kooli lõpetanule õiguse töötada arsti juhatusel haiglates ja eriotstarbega raviasutustes (samuti erapraktikas), olla juhataja emade- ja väikelastekodudes ja lastesõimedes ning töötada sotsiaal-, tervishoiu- ja hoolekande alal. Kooli lõpetajad said ravihoolekande õe või ämmaemanda diplomi. 1944 aasta 15. detsembrist jätkas Tartu Õdedekool tööd Vabariikliku Meditsiinilise Keskkooli nime all. Hiljem muudeti nimi Tartu Meditsiinikooliks.
Pärast sõda sai koolis õppida nii üld- kui ka keskhariduse baasil. Koolis hakati õpetama meditsiiniõdesid, ämmaemandaid, velskreid, velskerlaborante ja sanitaarvelskreid. 1992/1993. õppeaastast mindi üle ainult keskhariduse baasil vastuvõtule ning lõpetati velskrite ning sanitaarvelskrite ettevalmistus. Uue erialana seati sisse põetajate ettevalmistus nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.
1996/97. õppeaastal valiti Tartu Meditsiinikool Eesti kutsehariduse pilootkooliks õdede koolituse alal.
Tänapäev
2005. aastal said kõik õppekavad akrediteeringu rakenduskõrghariduse tasemele ja õppeasutuse nimetuseks sai Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 21.veebruaril 2013 võttis Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu vastu otsuse – akrediteerida nii Tartu kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkool seitsmeks aastaks. Rahvusvaheline hindamiskomisjon tõstis esile kõrgkoolide efektiivset juhtimist ning õppijate, vilistlaste ja tööandjate rahulolu. Hinnati kõrgelt täienduskoolituse kursuste korraldamist ning panustamist ühiskonna arengusse laiemalt. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli puhul tõi komisjon tunnustust väärivana esile kõrgkooli üld- ja personalijuhtimise. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori Anneli Kannuse sõnul on välishindamine kõrgkooli avatuse ja koostöö lahutamatuks osaks: „Välisekspertide tagasiside annab kõrgkoolile kindlust tehtud valikute osas ja annab kõrgkoolile õppimisvõimaluse. Institutsionaalse akrediteeringu saamine seitsmeks aastaks on järjepidevate õigete valikute kinnituseks kogu kõrgkooli kollektiivile." 2011. aastal avati kõrgkooli esimene oma õppehoone aadressil Nooruse 5.
Õppekavad
Rakenduskõrghariduse õppekavad:
- õde
- ämmaemand
- bioanalüütik
- tervisekaitse spetsialist
- füsioterapeut
- radioloogiatehnik
- Õdede erialane koolitus - spetsialiseerumine kliinilise õenduse, intensiivõenduse või vaimse tervise õenduse valdkonnas
Kutseõppe õppekavad:
- erakorralise meditsiini tehnik
- lapsehoidja
- hooldustöötaja
Viited
- ↑ Urmas Neeme "Tartu Tervishoiu Kõrgkooli menukamad erialad on füsioteraapia ning õendus" Postimees, 28.06.2012
Välislingid
- Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koduleht
- Tartu Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus Riigi Teatajas, kehtiv alates 09.02.2009
- "Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on võimalik lõpetada poolelijäänud õpingud" Eesti Õdede Liit
- Aime Jõgi "Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab uue maja" Postimees, 23.11.2011