Amatöörraadio: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Amatöörraadio''' (tuntud ka kui '''HAM raadio''') on kindlaks määratud [[raadiosagedus]]te kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks.<ref>{{netiviide | URL = http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=71| Väljaanne = | Pealkiri = Raadioamatörism maailmas | Autor = Eesti Raadioamatööride Ühing | Kasutatud = 2014-11-02}}</ref> Terminit "[[raadioamatöör]]" kasutatakse kirjeldamaks inimest, kes tegeleb raadiotehnikaga puhtalt isiklikust huvist. Raadioamatörism on põhimõtteliselt erinev avalikust [[ringhääling]]ust, avalikku sektorit kaitsvatest ühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) või professionaalsetest kahesuunalistest suhtlustest (nt taksod jne). Amatöörraadiosidet koordineeritakse [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühenduse (ITU)]] alt ning selle litsentseerimine käib individuaalselt valitsuse alt. Amatöörraadio litsentsi saamiseks tuleb selgeks saada [[elektroonika]] põhialused ning kõnealuses riigis olevad amatöörside regulatsioonid.
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
'''Amatöörraadio''' (tuntud ka kui '''HAM raadio''') on kindlaks määratud [[raadiosagedus]]te kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks. Terminit "[[raadioamatöör]]" kasutatakse kirjeldamaks inimest, kes tegeleb raadiotehnikaga puhtalt isiklikust huvist. Raadioamatörism on põhimõtteliselt erinev avalikust ringhäälingust, avalikku sektorit kaitsvatest ühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) või professionaalsetest kahesuunalistest suhtlustest (nt taksod jne). Amatöörraadiosidet koordineeritakse rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühenduse alt (ITU) ning selle litsentseerimine käib individuaalselt valitsuse alt. Amatöörraadio litsentsi saamiseks tuleb selgeks saada elektroonika põhialused ning kõnealuses riigis olevad amatöörside regulatsioonid.


Amatöörside jaoks kasutatakse suurt valikut erinevaid meetodeid nagu näiteks heli, pilt, binaar info jms. Erinevate lainepikkuste abil on võimalik suhtlust korraldada üle-linnaliselt, - riigiliselt, - kontinendilislt või lausa üle maailma. Hetke seisuga on üle maailma amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi natukene üle miljoni.<ref>{{cite journal |last1= Sumner |first1= David |year= 2011 |title= How Many Hams?|journal= QST |date= August, 2011 |page= p. 9 |publisher= American Radio Relay League }}</ref>
Amatöörside jaoks kasutatakse suurt valikut erinevaid meetodeid nagu näiteks heli, pilt, binaar info jms. Erinevate lainepikkuste abil on võimalik suhtlust korraldada üle-linnaliselt, - riigiliselt, - kontinendilislt või lausa üle maailma. Hetke seisuga on üle maailma amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi natukene üle miljoni.<ref>{{cite journal |last1= Sumner |first1= David |year= 2011 |title= How Many Hams?|journal= QST |date= August, [[2011]] |page= p. 9 |publisher= American Radio Relay League }}</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 2. november 2014, kell 21:15

Amatöörraadio (tuntud ka kui HAM raadio) on kindlaks määratud raadiosageduste kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks.[1] Terminit "raadioamatöör" kasutatakse kirjeldamaks inimest, kes tegeleb raadiotehnikaga puhtalt isiklikust huvist. Raadioamatörism on põhimõtteliselt erinev avalikust ringhäälingust, avalikku sektorit kaitsvatest ühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) või professionaalsetest kahesuunalistest suhtlustest (nt taksod jne). Amatöörraadiosidet koordineeritakse rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühenduse (ITU) alt ning selle litsentseerimine käib individuaalselt valitsuse alt. Amatöörraadio litsentsi saamiseks tuleb selgeks saada elektroonika põhialused ning kõnealuses riigis olevad amatöörside regulatsioonid.

Amatöörside jaoks kasutatakse suurt valikut erinevaid meetodeid nagu näiteks heli, pilt, binaar info jms. Erinevate lainepikkuste abil on võimalik suhtlust korraldada üle-linnaliselt, - riigiliselt, - kontinendilislt või lausa üle maailma. Hetke seisuga on üle maailma amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi natukene üle miljoni.[2]

Viited

  1. Eesti Raadioamatööride Ühing. "Raadioamatörism maailmas". Vaadatud 2. novembril 2014.
  2. Sumner, David (August, 2011). "How Many Hams?". QST. American Radio Relay League: p. 9. {{cite journal}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend); parameetris |page= on üleliigne tekst (juhend)CS1 hooldus: kuupäev ja aasta (link)