Vähirakk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{oodake}}
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
{{See artikkel| räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatavate vähirakkude kohta vaata artiklit [[Vähirakkude koekultuur]]; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit [[Vähivaktsiin]]}}
{{See artikkel| räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatavate vähirakkude kohta vaata artiklit [[Vähirakkude koekultuur]]; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit [[Vähivaktsiin]]}}
27. rida: 28. rida:


----
----
== Vähiraku geneetika ==


Vähirakkude täpseid arengu ja taandarengumehhanisme ei teata.
Vähirakkude täpseid arengu ja taandarengumehhanisme ei teata.


Üks vähirakk või vähirakkude kogum on [[kasvaja alge|kasvaja algmeks]].
Üks vähirakk või vähirakkude kogum on [[kasvaja alge|kasvaja algmeks]], raku võib suunata vähirakuks mutatsioonide esinemine nii jagunemisel, kasvul, [[diferentseerumine|diferentseerumisel]] ja [[apoptoos|programmeeritud rakusurmas]] ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] vähirakus võib-olla isegi 10 000 – 100 000 [[mutatsioon]]i (nii somaatilisi kui pärilikke).


Genoomimuutused võivad olla [[kromosoomid]]e tasemel või [[DNA]]-tasemel.
Vähirakkude [[mitoos|mitootiline aktiivsus]] on harilikult kõrgem kui vastava koe harilikel rakkudel.
Raku võivad vähirakuks suunata mutatsioonide esinemine nii jagunemist, kasvu, [[diferentseerumine|diferentseerumist]] ja [[apoptoos|programmeeritud rakusurma]] juhtivates [[geen]]ides, ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks.

[[Selgroogsed|Selgroogsete]] vähirakus võib-olla isegi 10 000 – 100 000 [[mutatsioon]]i (nii somaatilisi kui pärilikke). Somaatilised muutused on organismi eluajal paikselt toimuvad muutused ja ei ole üldjuhul pärilikud<ref name="Pärilikkusmeditsiin">"Pärilikkusmeditsiin", tõlkinud Laine Trapido, Helle Lippmaa, toimetanud Tiiu Sulsenberg, Mait Raun, Katrin Hallas, lk 186 – 205, 2010, AS [[Medicina]], ISBN 9789985829929</ref> (inimestel esineb sagedamini kasvajavastane geeni TP53 mutatsiooni).

Vähkkasvaja koed on valdavalt monoklonaalsed pärinedes ühest emarakust, mis saab kasvueelise.<ref name="Pärilikkusmeditsiin" />

Osad vähirakkude tüübid võivad pärineda ka [[kasvaja tüvirakud|kasvaja tüvirakkudest]].

Vähiraku tundemärkideks on :
*teatud arengujärgus rakkude geenide mutatsioonid ja uue fenotüübi kujunemine
*autonoomsus kasvu soodustavatest signaalidest - vähirakk toodab enda jagunemiseks soodustavaid signaale ise näiteks [[onkogeenid]] e aktivatsiooni kaudu, vähirakkude [[mitoos|mitootiline aktiivsus]] on harilikult kõrgem kui vastava koe harilikel rakkudel;
*autonoomsus kasvu piiravatest signaalidest - vähirakkude [[kasvajavastane geen|kasvajavastased geenid]] on inaktiveerunud;
*programmeeritud rakusurma vältimine - täpseid mehhanisme ei teata arvatakse, et võib seisneda kas onkogeenide aktivatsioonis või kasvajavastaste geenide inaktivatsioonis;
* ebanormaalne [[uussoonestumine]];
* DNA kahjustumine;
* immuunjärelvalve mehhanismide 'eksitamine';
* invasioon ümbritsevatesse kudedesse, [[metastaseerumine]] ja [[metastaas| siirete]] moodustamine.


Vähirakkudel on täiesti uus [[genotüüp]], mis aga võib ühe kasvajakolde piires samuti erineda, osad vähirakud ei ole liigispetsiifilised. Vähirakk on iseseisev ega sõltu ümbritsevatest keharakkudest, sünteesides ja [[sekretsioon|eritades]] [[tsütokiin]]e, elukohale vastavat tüüpi [[kasvufaktor]]eid ja ise neile reageerides, kasvades kas kiiresti või aeglaselt, endofüütselt või eksfüütselt ning liikudes teatavate mehhanismide abiga [[veresoon|vere-]] ja [[lümfisoon]]te kaudu ühest elundist teise. Selleks kasutavad pahaloomulised kasvajarakud kasvusignaale mis kutsuvad esile [[neovaskularisatsioon]]i - veresoonte kontrollimatu tekke ja 'puhkemise' (ingl ''sprouting''). [[Kapillaarid]]e ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade [[kasvaja]]te [[metastaseerumine|arengul]] vähktõveks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja [[lümfisoon]]te [[endoteel]]i kasvu ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivat kasvufatorit [[VEGF]].
Vähirakkudel on täiesti uus [[genotüüp]], mis aga võib ühe kasvajakolde piires samuti erineda, osad vähirakud ei ole liigispetsiifilised. Vähirakk on iseseisev ega sõltu ümbritsevatest keharakkudest, sünteesides ja [[sekretsioon|eritades]] [[tsütokiin]]e, elukohale vastavat tüüpi [[kasvufaktor]]eid ja ise neile reageerides, kasvades kas kiiresti või aeglaselt, endofüütselt või eksfüütselt ning liikudes teatavate mehhanismide abiga [[veresoon|vere-]] ja [[lümfisoon]]te kaudu ühest elundist teise. Selleks kasutavad pahaloomulised kasvajarakud kasvusignaale mis kutsuvad esile [[neovaskularisatsioon]]i - veresoonte kontrollimatu tekke ja 'puhkemise' (ingl ''sprouting''). [[Kapillaarid]]e ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade [[kasvaja]]te [[metastaseerumine|arengul]] vähktõveks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja [[lümfisoon]]te [[endoteel]]i kasvu ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivat kasvufatorit [[VEGF]].
40. rida: 59. rida:
Arvatakse, et vähirakul on palju sarnasusi [[tüvirakk]]udega<ref>Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, [http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/tymri/tymri_rakubioloogia_27-28.pdfInimese Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp], veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)</ref> ja vähirakud võivad hakata paljunema inimese kõigis kudedes.
Arvatakse, et vähirakul on palju sarnasusi [[tüvirakk]]udega<ref>Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, [http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/tymri/tymri_rakubioloogia_27-28.pdfInimese Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp], veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)</ref> ja vähirakud võivad hakata paljunema inimese kõigis kudedes.


== Vähi kujunemisega seotud geenid ==
Kasvajasse infiltreeruvad lümfotsüüdid [[TIL-rakud]] aga arvatakse [[lümfisüsteem]]i (lümfoid(-immuun)süsteemi) rakupopulatsioonide - [[leukotsüüt]]ide hulka, need rakud on pahaloomulsite kasvajarakkude püsivad kaaslased ja neid seostatakse enim nende [[apoptoos|hävitamisega]].


Vähi tekkele viivaid mutatsioone on tuvastatud paljudes geenides. Vähi kujunemisega seotud geenid liigitatakse kahte põhirühma: onkogeenid ja kasvajavastased geenid.<ref name="Pärilikkusmeditsiin" />
Kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.

== Onkoloogia ==
Pahaloomuliste kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.


Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemadamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemadamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
70. rida: 92. rida:
* Piret Pappel, [http://novaator.ee/ET/meditsiin/vahk_on_sama_vana_kui_loomariik/ Vähk on sama vana kui loomariik], 25.06.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Piret Pappel, [http://novaator.ee/ET/meditsiin/vahk_on_sama_vana_kui_loomariik/ Vähk on sama vana kui loomariik], 25.06.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Allikas: Science Daily, [http://teadus.err.ee/v/loodus/ba8cc304-ea34-4122-a05e-97f11c821523 Iga vähirakk kasvab eri kiirusega], 14.08.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Allikas: Science Daily, [http://teadus.err.ee/v/loodus/ba8cc304-ea34-4122-a05e-97f11c821523 Iga vähirakk kasvab eri kiirusega], 14.08.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)

; Somaatilised mutatsioonid
* Magali Olivier, Monica Hollstein, ja Pierre Hainaut, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2827900/ TP53 Mutations in Human Cancers: Origins, Consequences, and Clinical Use], Cold Spring Harb Perspect Biol. Jan 2010; 2(1): a001008., doi: 10.1101/cshperspect.a001008, PMCID: PMC2827900, veebiversioon (vaadatud 02.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>


; [[Tsütokroom P450]] [[ensüümid]] inimeste vähirakkudes:
; [[Tsütokroom P450]] [[ensüümid]] inimeste vähirakkudes:
95. rida: 120. rida:


; Vähirakkude mitokondrid
; Vähirakkude mitokondrid
* G Kroemer, [http://www.nature.com/onc/journal/v25/n34/full/1209589a.html Mitochondria in cancer], Oncogene (2006) 25, 4630–4632. doi:10.1038/sj.onc.1209589, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* G Kroemer, [http://www.nature.com/onc/journal/v25/n34/full/1209589a.html Mitochondria in cancer], Oncogene (2006) 25, 4630–4632.,doi:10.1038/sj.onc.1209589, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>


; Vähirakkude rakumembraan
; Vähirakkude rakumembraan
104. rida: 129. rida:
* Konety BR, Getzenberg RH., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10629118 Nuclear structural proteins as biomarkers of cancer. Lühikokkuvõte.], J Cell Biochem. 1999;Suppl 32-33:183-91., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Konety BR, Getzenberg RH., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10629118 Nuclear structural proteins as biomarkers of cancer. Lühikokkuvõte.], J Cell Biochem. 1999;Suppl 32-33:183-91., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://www.pathguy.com/histo/014.htm Basic Histology -- Cancer Nuclei], veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://www.pathguy.com/histo/014.htm Basic Histology -- Cancer Nuclei], veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Drobic B, Dunn KL, Espino PS, Davie JR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16383013 Abnormalities of [[kromatiin| chromatin]] in tumor cells. Lühikokkuvõte.], EXS. 2006;(96):25-47., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Drobic B, Dunn KL, Espino PS, Davie JR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16383013 Abnormalities of [[kromatiin| chromatin]] in tumor cells. Lühikokkuvõte.], EXS. 2006;(96):25-47., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* IMELINE TEADUS, [http://www.imelineteadus.ee/article/2011/4/26/vahki_saab_kuulata Uus tehnoloogia võimaldab vähkkasvajat "kuulda"], veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)
* IMELINE TEADUS, [http://www.imelineteadus.ee/article/2011/4/26/vahki_saab_kuulata Uus tehnoloogia võimaldab vähkkasvajat "kuulda"], veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)
* Remco S Derr, Anneke Q van Hoesel, Anne Benard, Inès J Goossens-Beumer, Anita Sajet, N Geeske Dekker-Ensink, Esther M de Kruijf, Esther Bastiaannet, Vincent THBM Smit, Cornelis JH van de Velde ja Peter JK Kuppen, [http://www.biomedcentral.com/1471-2407/14/604 High nuclear expression levels of histone-modifying enzymes LSD1, HDAC2 and SIRT1 in tumor cells correlate with decreased survival and increased relapse in breast cancer patients], BMC Cancer 2014, 14:604 doi:10.1186/1471-2407-14-604, veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Remco S Derr, Anneke Q van Hoesel, Anne Benard, Inès J Goossens-Beumer, Anita Sajet, N Geeske Dekker-Ensink, Esther M de Kruijf, Esther Bastiaannet, Vincent THBM Smit, Cornelis JH van de Velde ja Peter JK Kuppen, [http://www.biomedcentral.com/1471-2407/14/604 High nuclear expression levels of histone-modifying enzymes LSD1, HDAC2 and SIRT1 in tumor cells correlate with decreased survival and increased relapse in breast cancer patients], BMC Cancer 2014, 14:604 doi:10.1186/1471-2407-14-604, veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
112. rida: 137. rida:
[[Kategooria:Immunoloogia]]
[[Kategooria:Immunoloogia]]
[[Kategooria:Lümfisüsteem]]
[[Kategooria:Lümfisüsteem]]
[[Kategooria:Onkogeneetika]]
[[Kategooria:Onkoloogia]]
[[Kategooria:Onkoloogia]]
[[Kategooria:Rakubioloogia]]
[[Kategooria:Rakubioloogia]]

Redaktsioon: 2. november 2014, kell 08:35

Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli!
See mall on lühiajaliseks kasutamiseks, et vältida redigeerimiskonflikte. Kui redigeerimine lõpetatakse, tuleb mall eemaldada. Viimase muudatuse aeg: 2. november 2014, 08.35.
 See artikkel räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatavate vähirakkude kohta vaata artiklit Vähirakkude koekultuur; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit Vähivaktsiin

Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse osade loomade (tõenäoliselt ainuõõsete hõimkonnast alates) uudismoodustistes funktsioneerivaid teatud rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt funktsioneerivat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja koguni surma põhjustada.

Normaalse raku anatoomia
1. Tuumake 2. Tuum 3. Ribosoom 4. Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentriool

Vähiraku anatoomia ja füsioloogia

Tuumake

Raku tuumas asetsevates tuumake(st)es aset leidvaid mitmeid rakutsükli muutusi seostatakse rakkude soovimatu paljunemise ja tumorigeneesiga.

Arvatakse, et vähirakkudes on, erinevate tegurite toimel, tuumakeste aktiivsus ja ribosoomalse RNA süntees muutunud kiiremaks.


Vähiraku geneetika

Vähirakkude täpseid arengu ja taandarengumehhanisme ei teata.

Üks vähirakk või vähirakkude kogum on kasvaja algmeks.

Genoomimuutused võivad olla kromosoomide tasemel või DNA-tasemel. Raku võivad vähirakuks suunata mutatsioonide esinemine nii jagunemist, kasvu, diferentseerumist ja programmeeritud rakusurma juhtivates geenides, ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks.

Selgroogsete vähirakus võib-olla isegi 10 000 – 100 000 mutatsiooni (nii somaatilisi kui pärilikke). Somaatilised muutused on organismi eluajal paikselt toimuvad muutused ja ei ole üldjuhul pärilikud[1] (inimestel esineb sagedamini kasvajavastane geeni TP53 mutatsiooni).

Vähkkasvaja koed on valdavalt monoklonaalsed pärinedes ühest emarakust, mis saab kasvueelise.[1]

Osad vähirakkude tüübid võivad pärineda ka kasvaja tüvirakkudest.

Vähiraku tundemärkideks on :

  • teatud arengujärgus rakkude geenide mutatsioonid ja uue fenotüübi kujunemine
  • autonoomsus kasvu soodustavatest signaalidest - vähirakk toodab enda jagunemiseks soodustavaid signaale ise näiteks onkogeenid e aktivatsiooni kaudu, vähirakkude mitootiline aktiivsus on harilikult kõrgem kui vastava koe harilikel rakkudel;
  • autonoomsus kasvu piiravatest signaalidest - vähirakkude kasvajavastased geenid on inaktiveerunud;
  • programmeeritud rakusurma vältimine - täpseid mehhanisme ei teata arvatakse, et võib seisneda kas onkogeenide aktivatsioonis või kasvajavastaste geenide inaktivatsioonis;
  • ebanormaalne uussoonestumine;
  • DNA kahjustumine;
  • immuunjärelvalve mehhanismide 'eksitamine';
  • invasioon ümbritsevatesse kudedesse, metastaseerumine ja siirete moodustamine.

Vähirakkudel on täiesti uus genotüüp, mis aga võib ühe kasvajakolde piires samuti erineda, osad vähirakud ei ole liigispetsiifilised. Vähirakk on iseseisev ega sõltu ümbritsevatest keharakkudest, sünteesides ja eritades tsütokiine, elukohale vastavat tüüpi kasvufaktoreid ja ise neile reageerides, kasvades kas kiiresti või aeglaselt, endofüütselt või eksfüütselt ning liikudes teatavate mehhanismide abiga vere- ja lümfisoonte kaudu ühest elundist teise. Selleks kasutavad pahaloomulised kasvajarakud kasvusignaale mis kutsuvad esile neovaskularisatsiooni - veresoonte kontrollimatu tekke ja 'puhkemise' (ingl sprouting). Kapillaaride ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade kasvajate arengul vähktõveks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja lümfisoonte endoteeli kasvu ja diferentseerumist reguleerivat kasvufatorit VEGF.

Teatud vähirakud toodavad ka immunoglobuliine.[2]

Arvatakse, et vähirakul on palju sarnasusi tüvirakkudega[3] ja vähirakud võivad hakata paljunema inimese kõigis kudedes.

Vähi kujunemisega seotud geenid

Vähi tekkele viivaid mutatsioone on tuvastatud paljudes geenides. Vähi kujunemisega seotud geenid liigitatakse kahte põhirühma: onkogeenid ja kasvajavastased geenid.[1]

Onkoloogia

Pahaloomuliste kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.

Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemadamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.[4]

Mitmed kasvajarakkude populatsioonid võivad arendada välja resistentsuse nii hormoon-, keemia-, bioloogilise kui kiiritusravi suhtes.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 "Pärilikkusmeditsiin", tõlkinud Laine Trapido, Helle Lippmaa, toimetanud Tiiu Sulsenberg, Mait Raun, Katrin Hallas, lk 186 – 205, 2010, AS Medicina, ISBN 9789985829929
  2. J Wang, D Lin, H Peng, Y Huang, J Huang ja J Gu, Cancer-derived immunoglobulin G promotes tumor cell growth and proliferation through inducing production of reactive oxygen species, Cell Death and Disease (2013) 4, e945; doi:10.1038/cddis.2013.474, veebiversioon (vaadatud 01.10.2014)(inglise keeles)
  3. Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
  4. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4

Veebikirjandus

NIHMSID: NIHMS342791, veebiversioon (vaadatud 06.10.2014)(inglise keeles)

Somaatilised mutatsioonid
Tsütokroom P450 ensüümid inimeste vähirakkudes
Valgud ja retseptorid
Pahaloomulistele kasvajarakkudele inhibeerivat ja/või hävitavat toimet avaldavad taimed (sh taimeosad)
Rakkude senestsents kasvajas

doi: 10.1038/nrc2772, PMCID: PMC3672965, EMSID: EMS51925, veebiversioon (vaadatud 18.10.2014) (inglise keeles)

Vähirakkude tuumake
  • Massimo Derenzini, Davide Trere, Annalisa Pession, Lorenzo Montanaro, Valentina Sirri, ja Robert L. Ochs, Nucleolar Function and Size in Cancer Cells, American Journal of Pathology, 152. väljaanne, nr 5, mai 1998, veebiversioon (vaadatud 28.10.2014) (inglise keeles)
Vähirakkude lüsosoomid
  • A. C. ALLISON, Lysosomes in cancer cells, J. clin. Path., 27, Suppl. (Roy. Coll. Path.),1974, 43-50, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014) (inglise keeles)
Vähirakkude mitokondrid
  • G Kroemer, Mitochondria in cancer, Oncogene (2006) 25, 4630–4632.,doi:10.1038/sj.onc.1209589, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014) (inglise keeles)
Vähirakkude rakumembraan
Vähirakkude tuum