Arutelu:Joule-Thomsoni efekt

Minu meelest võiks vigane suunamine parem olemata olla. See soodustab valesti kirjutamist. Pikne 27. oktoober 2014, kell 18:03 (EET)

Samas see aitab artiklit leida. Andres (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 20:56 (EET)

Tõepoolest, mõni aeg tagasi oleks saanud öelda, et õige variant tuleks otsinguga välja, aga paistab, et Vikipeedia uue ja "parema" otsimootoriga see nii pole. Siis pole praegu head lahendust. Pikne 28. oktoober 2014, kell 14:45 (EET)

Minu meelest on see parim lahendus. Vikipeedia esmane eesmärk ei ole didaktiline, ja õigekeele õpet ei ole tarvis lugejale peale sundida. Andres (arutelu) 28. oktoober 2014, kell 20:07 (EET)

Kui valesti kirjutamise korral tuleb õige asi otsinguga ikkagi välja, siis kuidas me õigekeeleõpet lugejale peale surume? Ja samas, kui valesti kirjutades jääb link punaseks ja kirjutajat sellega tähelepanelikkusele kutsutakse, kas see siis pole hea? Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:25 (EET)

Esiteks, tuleb vahet teha elementaarsetel vigadel ja sellistel, mis esinevad isegi teatmeteostes (näiteks matemaatika leksikonis).

Teiseks, kui link on punane ja lugeja otsib enda arvates õiget asja, siis ta pigem arvab, et seda pole. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 23:54 (EET)

Miks on oluline vahet teha? Kui otsinguga tuleb otsitav niikuinii välja, siis pole minu meelest vahet, kui suure veaga on tegu. Iseasi, kui vigast vormi oleks varem peetud õigeks (siis küll jah polekski otseselt tegu veaga).

Vigane punane link on minu meelest nagu iga teine vigane link, see tuleks lihtsalt parandada. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:59 (EET)

Kõikidest suunamistest ma aru ei saa, aga siinsele võib leida täiesti ka selle põhjenduse, et on küllalt neid inglise nimesid, mille lõpus e kuidagimoodi hääldub. Ja tegelt on ka neid inimesi küll, kes rinnastatud täiendite puhul esimest nime ütlevad nimetavas käändes.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. oktoober 2014, kell 12:38 (EET)

Ma ei saa sellest otsinguga väljatulemisest aru. Kuidas me saame seda tagada, et see välja tuleb? Võib-olla otsingut jälle muudetakse.

Tundub, nagu Sa poleks minu teist argumenti üldse lugenud. Ma ei taha niimoodi diskuteerida. 146.255.183.105 30. oktoober 2014, kell 22:50 (EET)

Tundub, et nüüd siiski tuleb artikkel vigase vormi järgi otsinguga välja. Noh, peaks ju olema loomulik tulevad vasted, mis sisaldavad otsisõnu. Saan aru, et otsingut püütakse praegu parandada, nii et sõnad n-ö murduksid selleks tarbeks õigesti ka ülekoma ja/või sidekriipsu kohalt. Aga olgu, las suunamine olla praegu, kuna pole kindel, et otsing ikka töötab nii nagu peaks. Ütlen lihtsalt, et lahendus pole hea.

Ma ei oska punast linki puudutavat rohkem kommenteerida. Kui midagi konkreetset otsitakse, siis minu meelest pigem ikka otsinguga, mitte mingi muu artikli (punaste) linkide kaudu. Pikne 30. oktoober 2014, kell 23:14 (EET)

Ma kardan, et olen 10 aasta jooksul Vikipeedia otsingut artikli leidmiseks kasutanud ilmselt vähem kordi kui ühel käel sõrmi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. oktoober 2014, kell 02:19 (EET)

Pikne, ma ei saa Su argumentidest aru. Selgitan veel kord oma kaalutlusi, ütle, millega Sa nõus ei ole.

1. Kui on tegu nii laialt levinud veaga, et see leidub isegi teatmeteostes, siis ei saa lugejalt nõuda, et ta otsitud kuju vigasusest teadlik oleks.
2. Me peaksime kasutama lugeja suunamiseks ümbersuunamist, sest a) see on lollikindlam kui tekstisisene otsing (otsing ei pruugi leida ning on raskemini kasutatav) ja b) kui lugeja ei satu otsinguga kohe õigesse kohta, siis ta on õigustatud arvama, et artiklit ei ole. Andres 146.255.183.105 31. oktoober 2014, kell 09:08 (EET)

Ma ei saa aru, mida ma veel selgitama pean. Ma ei saa aru, kuidas me nõuame kummalgi juhul, et lugeja on veast teadlik. Minu meelest ei nõua. Mis lollikindlusesse puutub, siis olgu peale, on küll praegu nii. Aga samas on minu meelest ilmselge, et antud kuju peks otsinguga välja tulema. Ootame kuni nad selle jälle täiesti korda teevad. Kui on näha, et asi tuleb otsinguga välja, siis ma ei saa aru, kuidas saab arvata, et seda pole. Ja kui sellisel juhul suunamise järgi otsest vajadust pole ja selle tegemata jätame, on kirjutaja (artikli kirjutaja, mitte otsisõna kirjutaja) tõenäoliselt tähelepanelikum ja otsib üles õige pealkirja. Pikne 31. oktoober 2014, kell 11:43 (EET)

Tekstisisene otsing ei ole mõeldud pealkirja otsimiseks. Miks peaks lugeja seda kasutama, kui ta saab juba teada, et selle pealkirjaga artiklit pole. Kust ta peaks seda teadma, et see on teise pealkirja all? Minu meelest me teeme ilmaaegu lugeja elu raskeks. Leian, et see tõesti ei ole lugejasõbralik.

Ja mina ei saa aru, miks see peaks tingimata otsinguga välja tulema. Andres (arutelu) 31. oktoober 2014, kell 22:28 (EET)

Otsing on nii teksti- kui ka pealkirjade sisene. Loomulikult on otsing ka ligidaste pealkirjade ja osaliselt kattuvate pealkirjade otsimiseks. Ei pea ju kuidagi eraldi teise pealkirja alt otsima. Kui otsisõnaga kattuvat pealkirja pole, siis tulevadki kohe otsitulemused ette. Kõik ligidased (vigased või mitte) sõnakujud muidugi pruugi otsinguga välja tulla, aga antud juhul sisalduvad ju õiges kujus kõik antud märksõnas sisalduvad osad täpselt samal kujul. Pikne 1. november 2014, kell 10:19 (EET)