Loomkatse: erinevus redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
resümee puudub
Resümee puudub |
|||
|
[[File:Wistar rat.jpg|thumb|Wistari laborirott|288x288px]]
Loomkatsed
Loomi kasutatakse ka hariduses, [[tõuaretus|tõuaretuses]] ja kaitseuuringutes.
Katsetuste regulatsioonide rangus erineb riigiti. Kasutatavate loomade allikad
erinevad riigiti ja olenevad
vahendatud edasimüüjate kaudu varjupaikadest
või oksjonitelt.<ref>"Use of Laboratory Animals in Biomedical and Behavioral Research", Institute for Laboratory Animal Research, The National Academies Press, 1988 ISBN 0-309-07878-4.</ref><ref>Cooper, Sylvia (1999-08-01). "Pets crowd animal shelter", ''The Augusta Chronicle''.</ref><ref>Gillham, Christina (2006-02-17). "Bought to be sold", ''Newsweek''.</ref>
Vanimad viited loomkatsete
kohta on leitud vanadest 2. ja 4. sajandi aegsetest Kreeka kirjutistest.
[[Aristoteles]] ja [[
olid ühed esimestest, kes tegid katseid elavate loomade peal.
elanud arst, lahkas sigasid ja kitsi ning on tuntud ka nn [[vivisektsioon|vivisektsiooni]] isana.
Avenzoar, 12. sajandil Hispaanias elanud Araabia päritolu arst, kes samuti
praktiseeris lahkamist, soovitas kasutada loomkatseid, et
[[File:One of Pavlov's dogs.jpg|left|thumb|316x316px|I. Pavlovi katse koeraga]]
pöörde diabeedi ravis.<ref>Gorden P (1997). "Non-insulin dependent diabetes—the past, present and future". ''Ann. Acad. Med. Singap.'' '''26''' (3): 326–30. PMID 9285027.</ref> 1957. aastal 3. novemberil sai
▲kasutatud korduvalt läbi biomeditsiini ajaloo. 1880. aastatel demonstreeris [[Louis Pasteur|Louis Pasteu]]<nowiki/>r veenvalt [[pisikuteooria]] tõesust, kui tal õnnestus lammas nakatada [[Siberi katk|Siberi katk<nowiki/>uga]].<ref>Mock M, Fouet A (2001). "Anthrax". ''Annu. Rev. Microbiol.'' '''55''': 647–71.doi:10.1146/annurev.micro.55.1.647. PMID 11544370.</ref> 1890. aastatel kirjeldas [[Ivan Pavlov]] tingitud refleksi kuulsaks saanud katsetega koertel.<ref>Windholz G (1987). "Pavlov as a psychologist. A reappraisal". ''Pavlov J Biol Sci'' '''22''' (3): 103–12. PMID 3309839.</ref> [[Insuliin]] isoleeriti esmakordselt koertest 1922. aastal ja see tõi
mitmetest loomadest, kes on
▲pöörde diabeedi ravis.<ref>Gorden P (1997). "Non-insulin dependent diabetes—the past, present and future". ''Ann. Acad. Med. Singap.'' '''26''' (3): 326–30. PMID 9285027.</ref> 1957. aastal 3. novemberil sai Nõugkogude Liidu koer [[Laika]] esimeseks
ravimid ja vaktsiinid [[leepra]] vastu [[
▲mitmetest loomadest, kes on maa ümber tiirelnud. 1970. aastatel töötati välja [[Antibiootikumid|antibiootilised]]
▲ravimid ja vaktsiinid [[leepra]] vastu [[armadillo|armadillode]] peal ja seejärel kasutati neid inimeste peal.<ref>Walgate R (1981). "Armadillos fight leprosy". ''Nature'' '''291''' (5816): 527.Bibcode:1981Natur.291..527W. doi:10.1038/291527a0. PMID 7242665.</ref>
Oskus muuta loomade geneetikat astus suure sammu edasi 1974. aastal, kui
[[Rudolf Jaenisch}} suutis luua esimese [[Transgeenne organism|transgeense]] imetaja, integreerides [[DNA]]-d
SV40 [[Viirused|viirusest]] hiire [[genoom]]<nowiki/>i.<ref>Jaenisch R, Mintz B (1974). "Simian Virus 40 DNA Sequences in DNA of Healthy Adult Mice Derived from Preimplantation Blastocysts Injected with Viral DNA". ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'' '''71''' (4): 1250–4.Bibcode:1974PNAS...71.1250J. doi:10.1073/pnas.71.4.1250. PMC 388203.PMID 4364530.</ref> Geneetika arenes kiiresti ning 1996 sündis
esimene täiskasvanud looma rakust kloonitud imetaja, [[lammas Dolly]].<ref>Wilmut I, Schnieke AE, McWhir J, Kind AJ, Campbell KH (1997). "Viable offspring derived from fetal and adult mammalian cells". ''Nature'' '''385''' (6619): 810–3.Bibcode:1997Natur.385..810W. doi:10.1038/385810a0. PMID 9039911.</ref>
| |||