Chatyń: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
19. rida: 19. rida:
[[Kategooria:Valgevene Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Valgevene Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:1943]]
[[Kategooria:1943]]
[[Kategooria:Łahojski rajoon]]

Redaktsioon: 29. oktoober 2014, kell 13:16

Mitte segi ajada aastal 1940 NLKP KK korraldusel läbiviidud massihukkamistele Poola sõjavangide suhtes, selle kohta vaata artiklit Katõni massimõrv.

Fail:Khatyn Memorial, Belarus.jpg
Vosip Kaminski ja tema poeg

Chatyń (valgevene Хатынь, eesti keeles ka Hatõn) on endine küla Valgevenes Minski oblasti Łahojski rajooni Kamiena külanõukogus.

Küla hävitati 22. märtsil 1943.

Küla lähedal rünnati sakslaste väesalka, viis sakslast sai surma. Langes ka 118. politseipataljoni komandör Hans Otto Woellke. Kollektiivse vastutuse printsiipi rakendades hävitati küla "võimaliku partisanidele osutatud abi" eest. Küla 149 elanikku lasti osalt maha, osalt põletati elusalt.Valgevene territooriumil hävitati sel viisil 5295 küla (koos osaliselt hävitatutega 9200), aga peale memoriaalkompleksi avamist Chatyńis aastal 1969 kujunes see paik kõigi taoliste asulate sümboliks.

Hävitustöö viis läbi endistest sõjavangidest moodustatud 118. politseipataljon. Operatsiooni kordineeris 36. SS grenaderidiviis Oskar Dirlewangeri juhtimisel. Reaktsiooni juhtunule võimendas asjaolu, et Woellke oli olümpiamängudel kuldmedali võitnud tuntud kergejõustiklane ja Adolf Hitleri isiklik tuttav.

Külla tunginud väed kogusid kõik külaelanikud kokku puust kuuri küla servas ja sulgesid ukse. Põgeneda üritanud elanikud lasti maha. Pääses vaid hobusel naaberkülla ratsutanud Alaksandar Žałabkovič. Ellu jäid ka Uładzimier ja Sofja Jaskievič, kel õnnestus küla läbi otsinud sõdurite eest peitu pugeda. Seejärel valati kuur bensiiniga üle ja süüdati põlema. Küla ise tehti maatasa.

Leekidest õnnestus pääseda kahel tüdrukul, kes otsisid varju naaberkülast. Hiljem hävitati ka see ja mõlemad tüdrukud tapeti. Lisaks jäid põlevas kuuris ellu veel kaks last, Anton Baranoŭski ja Viktar Žałabkovič. Anton püüdis koos veel mitme külaelanikuga kuurist välja tungida, aga neid võeti vastu kuulipildujate tulega. Haavatud poissi peeti surnuks. Viktar jäi ellu, varjates end leekide eest oma surnud ema kehaga. Tules jäi veel ellu küla sepp Vosip Kaminski, kes oli ka ainus täiskasvanu, kes külast eluga pääses. Ta toibus alles hilisel õhtutunnil, mil politseipataljon külast lahkunud oli. Tema kõrval oli ta poeg, kes veel elas, aga suri isa käte vahel.

Välislingid