Hajciuniški mõis

Hajciuniški mõisa peahoone

Hajciuniški mõis on mõis Valgevenes Hrodna oblastis Voranava rajoonis, Kanvieliški külanõukogus Hajciuniški asulas.

Hajciuniški mõis sai alguse aastal 1565, mil asula omalikuks olid Rymszad. Toona oli mõisas kolm elumaja, selle juures olid tallid ja ka juurviljaaed. Järgmisteks omanikeks olid Nonhardtid, kes rajasid ka mõisa praeguse peahoone. Seejärel kuulusid sealsed valdused Chreptowiczitele, Szretteritele, Puttkameritele. Põhjasõja ajal piirasid rootsi väed edutult mõisa, mida kaitsesid August II Tugeva väed. XIX sajandi algul kuulus mõis Osten-Sackenitele, aastast 1830 aga taas Rymszadele.

Mõisa kindlustatud peahoone ehitati aastal 1613. Hoone on Valgevenemaal unikaalne, olles üks vähestest säilinud keskaeksetest kindlusmõisadest. Hoone esimesel korrusel asusid ruumid lossi väikese garnisoni jaoks, teisel korrusel olid aga majaperemehe eluruumid.

Mõisa juurde rajati XIX sajandil ka 15 hektari suurune park. Pargis asub kabel, kunagine Hajciuniški luteri kirik. Põhiliselt kasvavad seal pärnad ja lehised, nende seas ka mitmed põlispuud.

Hoone pole säilinud stiilipuhtalt, aastail 1900-1905 laiendati hoonet ja lisati terrass. Esimese maailmasõja ajal läbis Hajciuniškit Saksa-Vene vägede vaheline rindejoon. Vana mõisahoone sai lahinguis kannatada, hävisid sinna varjule viidud arhiiv ja raamatukogu.

Teise maailmasõja järel tegutses mõisas mehhanisaatorite kool. Aastast 1960 asub seal psühhiaatriahaigla.