Letsitiin

Letsitiin on taimne valk, fosfatiidide rühma kuuluv lipiidühend, mida saadakse toidust ja mida toodab ka organism ise.

Sõna „letsitiin“ on pärit Kreeka keelest, tähendades munakollast. Letsitiin avastati esmakordselt 1850. aastal Prantsuse teadlase Maurice Gobley poolt, kes eraldas selle munakollasest. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. Eelmise sajandi kolmekümnendate keskel leiti letsitiini sojaubades.

Letsitiin sarnaneb oma ehituselt rasvadega ning kujutab endast olulist rakumembraanide koostisosa. Ta aitab moodustada terviklikku membraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja –väliselt. Letsitiin on tähtis närvirakkude toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset kolesteroolitaset, parandab naha üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist. Letsitiin on samuti peakomponent ajukelmes, varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida maksa tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone. Letsitiin on suureks abiks ateroskeloosi ennetamisel. Ta aitab ka ennetada sapikivide moodustumist.

Toiduainetööstuses kasutatakse letsitiini antioksüdandi ja emulgaatorina lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, majoneesides, margariinis, jäätises, šokolaadis ja maiustustes.