Kopter

Helikopter Dauphin päästetöödel

Kopter (ka helikopter, kreeka keeles ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja veojõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.

Tiivik koosneb pööratavatest (muudetava kohtumisnurga ehk sammuga) labadest.

Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad sabas asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate reaktiivmootoritega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate tasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate telgedega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). Nelja tiivikuga kopter on kvadrootor. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on turbiinmootoriga, väiksemad on kolbmootoriga.

Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes lennukiga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel (kopterkraanana), päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne.).

Ajalugu

Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse Leonardo da Vincile. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.

Sõna "helikopter" võttis kasutusele 1861 prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest auru jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, alumiiniumi, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.

15. aprillil 1877 katsetas Itaalia insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurugeneraator. Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal sisepõlemismootoriga mudelkopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. 5. mail 1905 tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.

Esimese lennukõlbliku lennus juhitava kopteri ehitas 1936. aastal Henrich Focke (1890-1979). Henrich Focke ehitatud kopter Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Sellegi kopteri konstruktsioon oli inspireeritud autožirost.

Esimese tänapäeva kopteri arendas ameeriklane Igor Sikorsky (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, selle esmalend oli 1939. aastal. II maailmasõja ajal ehitati Saksamaa esimene lennukõlblik kaks inimest mahutav kopter Flettner Fi 282.

Praegu on maailmas levinumad tuntud USA firma Bell (eri tüüpi koptereid on kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil ja teiste firmade kopterid.

Poola kopter PZL SW-4 (PZL-Świdnik)

Helikopter Bell 407

Kopterimargid

• Mil Mi-8
• Sikorsky S-76

Välislingid

• Kopteri aerodünaamika (inglise keeles)