PHP: erinevus redaktsioonide vahel
→Süntaks: lisamärkus süntaksi kohta |
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
||
97. rida: | 97. rida: | ||
[[Kategooria:Programmeerimiskeeled]] |
[[Kategooria:Programmeerimiskeeled]] |
||
[[Kategooria:Vaba tarkvara]] |
[[Kategooria:Vaba tarkvara]] |
||
{{Link GA|en}} |
Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 03:57
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) |
PHP | |
---|---|
Faililaiend | .php, .inc, .php5, .phtml, .phps |
Paradigma | imperatiivne, objektorienteeritud (klassipõhine) |
Väljalaskeaeg | 1995; 16 aastat tagasi |
Looja | Rasmus Lerdorf |
Arendaja | The PHP Group |
Viimane väljalase | 5.4.3 (8. mai 2012) |
Tüüpimine | dünaamiline, nõrk |
Implementatsioonid | Zend Engine, Roadsend PHP, Phalanger, Quercus, Project Zero, HipHop |
Mõjutatud keeltest | C, Perl, Java, C++, Tcl |
Mõjutanud keeli | Php4Delphi |
OS | multi-platvormne |
Litsents | PHP License |
Veebileht | www.php.net |
PHP ehk PHP: Hypertext Preprocessor on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel. PHP toetab objektorienteeritud programmeerimist, andmebaasidega suhtlemist ning moodulite kaudu veel paljusid protokolle ja rakendusi.
Avatud lähtekood ning võimalus lihtsalt siduda PHP koodi HTML-iga on teinud PHP-st väga populaarse vahendi dünaamiliste lehekülgede loomisel. Levinud on kooslus mida hüütakse rakenduste esitähtede järgi LAMP (Linux, Apache, MySQL, PHP).
Ajalugu
PHP sai alguse 1994. aastal Rasmus Lerdorfi poolt loodud CGI teekidest. Lühend PHP tähendas algselt Personal Home Page (isiklik koduleht). Lerdorf avalikustas PHP koodi 8. juunil 1995. Too avalikustatud kood kandis versiooninumbrit 2 ning sisaldas juba suurt osa PHP praegusest funktsionaalsusest.
- 1997 valmis PHP 3, mis sisaldas uut parserit. Ühtlasi muutus keele nimi rekursiivseks lühendiks sõnadest PHP: Hypertext Preprocessor (PHP: hüperteksti preprotsessor).
- 2000 ilmus PHP 4 koos uue mootoriga Zend Engine 1.0.
- 2004 lasti välja PHP 5, mis sisaldas täiendatud objektorienteeritud programmeerimise tuge ning mootorit Zend Engine 2.0.
Hetkel on paralleelselt arenduses PHP 5 ning tulevikuversioon PHP 6.
Süntaks
PHP süntaks on põhiliselt laenatud keeltest C, Java ja Perl.
PHP koodina parsitakse vaid spetsiaalselt märgendatud osad failist. Kõik väljaspool neid märgendeid saadetakse lihtsalt programmi väljundisse.
- Vaikimisi kasutatakse PHP sektsiooni algusmärgendina
<?php
ja lõpumärgendina?>
. Võimalik on kasutada ka märgendeid<?
ja?>
,<%
ja%>
, ning<script language="PHP">
ja</script>
.[1]
- Muutujanimed algavad dollarimärgiga (näiteks
$muutuja
) ning on tõusutundlikud.[2] Klasside ja funktsioonide nimed on seevastu ilma$
-prefiksita ning tõusutundetud.[3] Dollarimärk muutuja ees võimaldab kergesti muutuja väärtuse sõne sisse asendada (näiteks"Tere $nimi"
).
- Kommentaaride esitamiseks on kolm süntaksit: plokikommentaarid algavad
/*
ja lõpevad*/
märgendiga, reakommentaarid algavad kas trellide#
või kahe kaldkriipsuga//
.[4]
- Iga korraldus (enamasti rida) peab lõppema semikooloniga.
Hello world
Hello world programm PHP-s:
<?php
echo "Hello, world!";
?>
PHP kasutamine serverites
Kuigi PHP skriptid töötavad paljudes serverites, ei tööta need kõigis serverites. Tegemaks kindlaks, kas kasutamisel olevas serveris saab PHP-d rakendada, tuleb luua tavaline tekstifail (näiteks programmiga Notepad++ või Notepad) ja salvestada see laiendiga .php (vajadusel võib proovida ka erinevaid faililaiendeid, näiteks laiendit .php3). Faili sisu peab olema analoogne järgnnevalt esitatule:
<?php
echo '<p>PHP edukalt instaleeritud</p>';
phpinfo();
?>
Seejärel tuleb loodud php-fail (näiteks info.php) laadida oma serverisse ja avada veebilehitsejas. Kui PHP-d saab kasutada soovitud serveris, siis tuleb ette tabel PHP konfiguratsiooni kohta. Vastasel juhul kuvatakse näiteks valge leht või seesama koodiriba.
Funktsioonid
PHP-l on sisse ehitatud sadu funktsioone ning koos laiendidega kokku tuhandeid. Funktsioonid on hästi dokumenteeritud PHP kodulehel. Funktsioonidele saab viidata ainult nende nime järgi, otseselt või dünaamiliselt – muutuja sisaldab funktsiooni nime. Funktsioone saab ise teha ilma, et neid peaks prototüüpima.
Funktsiooni tegemeine käib järgmiselt:
function nimi() {
return 'Pille Riin';
}
echo 'Minu nimi on ' . nimi() . '.';
Vaata ka:
Viited
- ↑ PHP: Escaping from HTML, PHP Manual.
- ↑ PHP: Variable basics, PHP Manual
- ↑ PHP: User-defined functions, PHP Manual.
- ↑ PHP: Comments, PHP Manual.
Välislingid
Vikiõpikutes on lisamaterjali: PHP |