İstanbul: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
90. rida: 90. rida:


{{Euroopa kultuuripealinnad}}
{{Euroopa kultuuripealinnad}}








{{Link GA|de}}

Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 02:54

İstanbul

[ 'istanbul ]
türgi İstanbul

Pindala 5343 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 10 035 000 (2006),
linnastus 11 912 000

Koordinaadid 41° 1′ N, 28° 58′ E
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meri.

İstanbul on Türgi suurim linn. Ta asub Bosporuse väina kaldail iidsete Mustast merest Vahemerre ja Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse kulgevate kaubateede ristumiskohal.

Linna varasemad nimed on Byzantion ja Konstantinoopol. İstanbuliks nimetati linn ametlikult alles 28. märtsil 1930.

Kliima

Istanbulis on lähistroopiline kliima.

Absoluutne maksimumtemperatuur on +40,5 °C ja absoluutne miinimum -16,1 °C.

Aastas sajab keskmiselt 852 mm. Talvel sajab rohkem. Kõige sajusemad on detsember (125 mm) ja november (109 mm), kõige kuivemad mai (36 mm) ja juuni (38 mm). Sajab keskmiselt 114,9 päeval aastas. Kõige rohkem sajupäevi on jaanuaris (16,1) ja detsembris (15,9), kõige vähem juulis (3,5) ja augustis (3,9). Kõige suurem täheldatud vihmasadu oli 227 mm ööpäevas. Kõige suurem mõõdetud lumepaksus oli 80 cm, aga püsivat lumikatet linnas ei moodustu.

Päike paistab aastas keskmiselt 2218 tundi, kõige rohkem juulis (322 tundi) ja juunis (300 tundi), kõige vähem detsembris (68 tundi) ja jaanuaris (71 tundi).

Linna põhjaosale avaldab mõju Musta mere lähedus. Seetõttu on põhjapoolsed eeslinnad pisut jahedamad ja niiskemad kui lõunapoolsed.

Geoloogia

Istanbul asub Põhja-Anatoolia rikke kohal Euraasia ja Aafrika laama piiri lähedal. Rike kulgeb Väike-Aasia põhjaosas ja läheb läbi Marmara mere Egeuse merre, kus lõpeb.

Asukoha tõttu laamade piiri juures on seda kohta aeg-ajalt tabanud laastavad maavärinad. Neist kõige rängem Istanbuli ajaloos oli 1509. aasta Istanbuli maavärin. See põhjustas tsunami, mis lükkas ümber linnamüüri ja tappis enam kui 10 000 linnaelanikku. Kuid hiljemgi on toimunud ränki maavärinaid. Alles 1999 toimus Izmiri maavärin, milles hukkus 18 tuhat inimest, neist tuhatkond Istanbuli eeslinnades.

Seismoloogide hinnangul tabab Istanbuli 60% tõenäosusega vähemalt 7,6-magnituudiline maavärin veel enne 2030. aastat. Arvatavasti on selle tagajärjed veelgi katastroofilisemad, sest Istanbuli kiiresti kasvava elanikkonna jaoks on eeslinnadesse püstitatud hulgaliselt halvasti projekteeritud ja ehitatud maju.

Ajalugu

İstanbuli vaateid

Praeguse linna eelkäija, Megara koloonia Byzantion rajati umbes 660. aastal eKr Traakia Bosporose kaldale[1]. Asula sai nime megaralaste kuninga Byzase järgi. Megaralased kuulusid doorlaste hulka[2]. 6. sajandi lõpust kuni aastani 478 eKr kuulus ta Pärsiale, 5. sajandi keskpaigast vaheaegadega Ateena Mereliitu[1]. Linna hiilgeaeg oli 4. ja 3. sajandil eKr[1]. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal 340 eKr piiras Byzantioni edutult Philippos II[1]. Linn jäi ka pärast Chaironeia lahingut iseseisvaks[1]. 2. sajandil eKr pidi ta siiski tunnistama Rooma riigi ülemvõimu[1].

Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi[1]. Constantinus I muutis Byzantioni Rooma riigi uueks pealinnaks ja nimetas selle aastal 330 pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn')[1][3]. Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (Nova Roma), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, seejärel Bütsantsi pealinn.

Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justinianus I[3]. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. Neljandas ristisõjas aastal 1204 vallutasid ja rüüstasid linna ristisõdijad ja tegid temast Ladina keisririigi pealinna. 1261. aastal vallutas Michael VIII Palaiologos ta tagasi ja likvideeris Ladina keisririigi.

Konstantinoopol oli Bütsantsi pealinn, kuni osmanid ta 29. mail 1453 vallutasid ja Bütsantsi riigi kaotasid[1][3]. Konstantinoopol sai Osmanite riigi pealinnaks ja nimetati İstanbuliks[1][3], kuid paralleelnimena jäi käibele ka Konstantinoopol. Kuigi linna ametlik nimi oli Istanbul, nimetati Lääne-Euroopas seda edasi Konstantinoopoliks ja türklasedki kutsusid seda sagedamini nimega Konstantiniyye. Ent tänapäeval peavad türklased seda nime poliitiliselt ebakorrektseks ja isegi selle kasutamist ajaloolistes tekstides kohatuks.

Usutakse, et Istanbul oli maailma suurim linn aastatel 340570 (400 tuhat elanikku aastal 500), 11271145, 11531170 ja 16501710 (700 tuhat elanikku).[4]

Pärast Esimest maailmasõda oli Osmanite riik kaotanud peaaegu kõik oma valdused Euroopas. İstanbul oli jäänud üsna riigi serva. Aastal 1923 viidi vastse Türgi Vabariigi pealinn Ankarasse, mis asus rohkem riigi keskel.

Vaatamisväärsused

Hagia Sophia sisevaade

Säilinud on paljude hilisantiikaegsete ehitiste (keisripaleede, hipodroomi (koos Theodosiuse obeliskiga), tsisternide ja kindlustiste) varemed. Kõige paremini säilinud antiikaja kindlustis on Marmara merest Kuldsarve laheni ulatuv müür.[3]

Hilisantiigi kirikuist paistavad peale Hagia Sophia silma Hagia Irene ning Püha Sergiose ja Püha Bakchose kirik.[3]

Hilisematest rajatistest on kõige tuntumad Topkapı palee, Suleimani mošee, Sinine mošee ja Abdi İpekçi Arena.

Transport

Istabulis asuvad İstanbuli Atatürki lennujaam ja Sabiha Gökçeni lennujaam, mis on saanud nime vastavalt tänapäevase Türgi riigi rajaja ja tema kasutütre, Türgi esimese naislenduri järgi.

Istanbuli ühistranspordi moodustavad trammid, mägiraudteed, metroo, bussid, ekspressbussid ja parvlaevad. Parvlaevad sõidavad üle Bosporuse väina, kuid sellest väinast lähevad üle ka kaks rippsilda ja ehitada plaanitakse kolmandatki. Väina alla rajatakse raudteetunnelit Euraasia tunnelit, mis peaks valmima 2015.

Istanbulis rajati trammiliiklus 1872. Esialgu töötas see hobujõul. 1912 mindi üle elektritrammidele. 1966 trammiliiklus suleti ja asendati trolliliiklusega. Trollibusse kasutati 23 aastat, siis likvideeriti ka see. 1990 avati turistidele mõeldud 1,6 km pikkune trammiliin Istanbuli Euroopa-osas ja 2003 avati 2,6 km pikkune trammiliin Aasia-osas. 1992 loodi Euroopa-osas ka kiirtrammiliin. Ükski kolmest mainitud trammiliinist pole ülejäänutega ühendatud.

Haridus

Istanbulis asub Boğaziçi Ülikool.

Vaata ka

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 94
  2. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 263
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 266
  4. [1]

Välislingid