Paleoliitikum

Kiviaeg
↑ Enne inimest (Pliotseen)
Paleoliitikum (Vanem kiviaeg) Vanem paleoliitikum Olduvai kultuur Acheuli kultuur Clactoni kultuur Keskmine paleoliitikum Moustier' kultuur Noorem paleoliitikum Châtelperroni kultuur Aurignaci kultuur Gravette'i kultuur Solutré kultuur Madeleine'i kultuur Hamburgi kultuur Mesoliitikum Ertebølle kultuur Maglemose kultuur Neoliitikum (Noorem kiviaeg) Ḩalafi kultuur (Sumer) Hassuni kultuur (Sumer) ‘Ubaydi kultuur Uruki kultuur Paelkeraamika kultuur Vaiehitiste kultuur Nöörkeraamika kultuur
↓ Pronksiaeg

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Paleoliitikum algas üle 2 miljoni aasta tagasi, kui Homo habilis ja Homo ergaster esimest korda töötlesid kivist tööriistu. Paleoliitikum lõppes koos Pleistotseeni lõpuga.

Paleoliitikum jaguneb vanemaks ehk alampaleoliitikumiks, nooremaks ehk ülempaleoliitikumiks ja epipaleoliitikumiks. Eristatakse ka vanema ja noorema paleoliitikumi vahelist keskmist paleoliitikumi.

Peenema jaotuse järgi on paleoliitikumi põhilised perioodid;

• Olduvai kultuur, mida iseloomustavad lihtsamad kivist tööriistad, algas umbes 2 500 000 aastat tagasi
• Acheuli kultuur, mida iseloomustavad peenemalt töödeldud kahe teraga tööriistad, (näiteks pihukirved), algul Aafrikas (umbes 1 000 000 aastat tagasi), umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid ka Euroopasse. Kultuurikandjad olid eriti Homo ergaster, Homo erectus und Homo heidelbergensis. Sellesse arenguastmesse kuuluvad esimesed säilinud puitrelvad (viskodad ja viskpuud).
• Moustier' kultuur, umbes 200 000 kuni 40 000 eKr, mida iseloomustavad väga peenelt töödeldud tööriistad arvukates funktsioonile vastavates vormides. Tüüpilised on peenelt välja töödeldud saeterad. Kultuurikandjad olid eriti Homo neanderthalensis ja Homo sapiens.
• noorem paleoliitikum ehk ülempaleoliitikum, mida iseliimustab eriti kettaterade areng. See algas Aafrikas umbes 90 000 aastat tagasi, Euroopas umbes 40 000 aastat tagasi. Kultuutikandjad olid kuni ajani umbes 30 000 aastat tagasi Homo neanderthalensis ja eriti Homo sapiens. Sel ajal algas selgem eristumine lokaalselt erinevateks kultuurideks. Allperioodid:
  • Aurignaci ajastu kuni umbes 28 000 eKr
  • Châtelperron kuni umbes 34 000 eKr
  • Gravettien ajast umbes 28 000 eKr kuni umbes 21 000 eKr. Esimest korda esinevad inimesekujulised nukud (Venuse kujud).
  • Solutré ajastu ajast umbes 22 000 eKr kuni umbes 18 000 eKr
  • Madeleine'i ajastu ajast umbes 18 000 eKr kuni umbes 12 000 eKr. Esimesed koopamaalid.

Traditsiooniliselt on peetud paleoliitikumile järgnevaks mesoliitikumi. Ent arheoloogide seas on saanud tavaliseks mesoliitikumi mõistest loobuda ning pikendada epipaleoliitikumi kuni neoliitikumini välja, eriti Lähis-Idas ja Anatoolias.

Kuulsad paleoliitikumi mälestised on

• Altamira
• Baile Herculane Rumeenias
• Lascaux' koopamaalid

Ajaskaalal on aastad tuhandetes (2000 = 2 000 000).

Viited

• R. Villems, Loengud inimese evolutsioonist, Evolutsioonilise bioloogia loengud 2006
• Kati Sein, EKI seminar, 21. II 2012, Kõneleva olendi evolutsioonist