Olympia (Manet): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: de:Olympia (Gemälde) is a good article
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
37. rida: 37. rida:
[[Kategooria:1863]]
[[Kategooria:1863]]
[[Kategooria:Prantsuse kunst]]
[[Kategooria:Prantsuse kunst]]

{{Link FA|tr}}
{{Link GA|de}}
{{Link GA|de}}

Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 01:14

"Olympia"
Édouard Manet, 1863
õli lõuendil
130,5 × 190 cm
Orsay muuseum, Pariis

"Olympia" on Édouard Manet' õlimaal. Sellel on kujutatud lamavat alasti naist, mitte idealiseeritud, vaid reaalset naist, kes on noor, kuid mitte eriti ilus.

Maal valmis 1863. aastal. Selle mõõdud on 130,5×190 cm.

Kuigi juba Manet' "Eine murul", mis valmis 1863, tekitas kõneainet ja vaenulikku kriitikat, võttis avalikkus "Olympia" vastu veelgi suurema sallimatusega. Konservatiivid pidasid seda maali amoraalseks ja vulgaarseks. Maal pandi välja Pariisi Salongi, kus esitleti Prantsusmaa kunsti suurimaid saavutusi. Ajakirjanik ja poliitik Antonin Proust kirjutas hiljem: "Kui "Olympia" lõuendit ei hävitatud, siis üksnes ettevaatusabinõuete tõttu, mida näituse administratsioon oli rakendanud."

Kuid maalil oli ka kaitsjaid. Émile Zola nimetas seda kiiresti Manet' meistriteoseks ja lisas: "Kui teised kunstnikud parandavad Venust maalides loodust, siis nad valetavad. Manet küsis eneselt, miks ta peaks valetama. Miks mitte tõtt rääkida?"

Lamavaid akte oli maalikunstis varemgi esinenud. Nendest võib "Olympia" eeskujudeks pidada eeskätt Tiziani "Urbino Venust", Giorgione "Magavat Venust" ja Francisco Goya "Alasti maja". Seda on kõrvutatud ka 19. sajandi alguses moodi tulnud maalidega odaliskidest, keda on korduvalt maalinud Jean Auguste Dominique Ingres, samuti Charles Jalabert. Niisugustel maalidel kujutati üldjuhul kas müütilisi tegelasi, eeskätt armastusjumalannat Venust, või odaliske.

See, mis kaasaegseid kunstivaatlejaid šokeeris, ei olnud modelli alastus ega isegi täies riides neegrist teenijatüdruku juuresolek, vaid tema ülbe pilk ja hulk detaile, mis näitavad, et ta on kurtisaan: orhidee juustes, käevõru, pärlkõrvarõngad ja idamaine sall, millel ta lamab. Must pael tema kaela ümber, mis on kontrastis kahvatu ihuga, ja ühes jalas olev tuhvel rõhutavad meelelisust. Ühtlasi asendas Manet' Tiziani maalil oleva koera, mis on truuduse sümbol, musta kassiga, mis sümboliseerib prostitutsiooni.

Vastumeelsust tekitas isegi maali pealkiri. Olympia oli ilmselt maalil kujutatud isiku nimi. Kui Manet oleks väitnud, et maalil on Venus või mõni teine müütiline tegelane, oleks see olnud vastuvõetavam. Olümpia on Vanast Kreekast tuntud kohanimi, kuid Olympia-nimelist tegelast vanakreeka mütoloogias ei ole. Tõenäoliselt on tegu varjunimega, mille maalil kujutatud kurtisaan endale võtnud on.

Maal kaldub kõrvale akademismi normidest ja stiilist. "Olympia" on maalitud laiade kiirete pintslitõmmetega. Kasutatud on kunstlikku valgustust, mis kõrvaldab valguse ja varju vahepealsed toonid, ning suuri ühevärvilisi pindu.

Maalil kujutatud modell on Victorine Meurent, kes hiljem sai ise kunstnikuks ja tema töid on isegi Pariisi Salongis korduvalt näidatud. Maali valmimise ajal oli Meurent elukutseline modell, kes poseeris peamiselt Manet'le, kuid teistelegi kunstnikele.

"Olympia" asub Pariisis Orsay muuseumis.

Mall:Link GA