Hiragana

Hiragana on jaapani silbitähestik (kana). Sümboleid kasutatakse, et edasi anda lause või kanji mõte. Hiraganat ja katakanat kasutatakse nende foneetiliseks elemendiks, neil puudub tähendus. Näiteks, kanji 読 tähendab lugema. "Ma loen" tähendaks 読んでいる (yondeiru).

Kirjutamisreeglid

Ē või ei on enamasti kirjutatud えい, kuid on traditsioonilise sõnu, kus esineb ええ-na. おう tähendab ō (oo), kuid mõnedes traditsioonilistes sõnades kirjutatakse おお. Näiteks いもうと (imōto, noorem õde) ja おおきい (ookii, suur). Topelt konsonanti väljendtatakse väikese tsu-ga (つ) esimese konsonandi kohapeal. Näiteks けっこん (kekkon, abielu). Topelt konsonant leidub ainult sõna keskel. Ji ja zu kirjutatakse reeglina じ ja ず. Mõnedes sõnades on traditsiooniliselt ぢ ja づ. Hiragana järgib traditsiooni, kus kolm partiklit kirjutatakse erinevalt oma hääldusest. O, kasutatakse partikklina を, mitte お. E, kasutatakse partikklina へ, mitte え. Wa, kasutatakse partikklina は, mitte わ. Hiragana sümbolite ゐ (wi) ja ゑ (we) kasutamisest on loobutud.

Hääldus

Romanjis ī, ā, ū, ō, ē tähendavad topelt täishäälikut. Jaapani keeles puudub üldine sõnarõhk, kuid esineb erinevaid dialekte. Jaapani keele hääldus on üsna sarnane eesti keelele. Mõned erandid leiduvad.

う u – eesti u ja õ vahepealne.　し (shi), ち (chi), じ (ji) häälduvad tugevalt palataliseeritud vastavalt s-na, t(s)-na ja dz-na. Poolvokaali j kasutatakse や (ya) puhul. わ wa – hääldub nagu (u)a eesti sõnas raua(raud). Eesti r ja l vahepealsena hääldub ra (ら) r. N (ん) hääldub nagu m, b ja p ees. Näiteks ねんまつ (nenmatsu hääldatakse nemmatsu) või さんぽ (sanpo hääldatakse sampo).

Joonte tõmbamise järjekord ja suund

Üldine jaapani silbikirja sümbolite kirjutamise järjekord on:

• Lateraalne joon vasakult paremale
• Vertikaalne joon ülevalt alla
• Ringikujuline päripäeva joon.

Hiragana tabel

Vokaalid					yōon
あ a	い i	う u	え e	お o	(ya)	(yu)	(yo)
か ka	き ki	く ku	け ke	こ ko	きゃ kya	きゅ kyu	きょ kyo
さ sa	し shi	す su	せ se	そ so	しゃ sha	しゅ shu	しょ sho
た ta	ち chi	つ tsu	て te	と to	ちゃ cha	ちゅ chu	ちょ cho
な na	に ni	ぬ nu	ね ne	の no	にゃ nya	にゅ nyu	にょ nyo
は ha	ひ hi	ふ fu	へ he	ほ ho	ひゃ hya	ひゅ hyu	ひょ hyo
ま ma	み mi	む mu	め me	も mo	みゃ mya	みゅ myu	みょ myo
や ya		ゆ yu		よ yo
ら ra (kana)ra	り ri	る ru	れ re	ろ ro	りゃ rya	りゅ ryu	りょ ryo
わ wa	ゐ wi		ゑ we	を o/wo
				ん n
が ga	ぎ gi	ぐ gu	げ ge	ご go	ぎゃ gya	ぎゅ gyu	ぎょ gyo
ざ za	じ ji	ず zu	ぜ ze	ぞ zo	じゃ ja	じゅ ju	じょ jo
だ da	ぢ (ji)	づ (zu)	で de	ど do	ぢゃ (ja)	ぢゅ (ju)	ぢょ (jo)
ば ba	び bi	ぶ bu	べ be	ぼ bo	びゃ bya	びゅ byu	びょ byo
ぱ pa	ぴ pi	ぷ pu	ぺ pe	ぽ po	ぴゃ pya	ぴゅ pyu	ぴょ pyo

Vaata ka

• Jaapani keel
• Katakana

Kasutatud kirjandus

• Jaapani keele grammatika, Elli Feldberg, 2009 Kirjastus Ilo ja Elli Feldberg ISBN 978-9949-17-059-3
• How to use good japanese, The Japanese Language School of The International Students Institute, Japan
• First Course in Japanese, Character Workbook, Tamako Niwa, 1971, University of Washington Press, Seattle and London
• Japanese for buys people, Associatoin for Japanese-Language Teaching, 1986, Kodansha International LTD. ISBN 4-770-1099-0