Põhikude: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 24. oktoober 2014, kell 12:40

PõhikoedViitamistõrge: Sulgemissilt </ref> puudub..

veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti^[1].

õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis^[2].

Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes:

esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.

säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.

Viited

[1] ttp://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[2] ttp://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Põhikoed<ref>Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.</ref>''' moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid:
+'''Põhikoed<ref>Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sesttilgakesed. Viljades on rohkesti [[kromoplast]]e. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks [[aspar]]il, [[kohvipuu]]l, [[diospüür]]il või [[datlipalm]]il<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
-*[[fotosüntees]], varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.
-'''Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet:'''
-*'''assimilatsioonipõhikude''' ehk '''klorenhüüm''' ehk '''mesofüll'''<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm</ref> asub [[leht|lehes]] või noorte [[vars|varte]] [[esikoor]]es. Rakkudes on palju [[kloroplast]]e ja seal toimub fotosüntees.  Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad [[sammaskude|sammas]]- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda [[kobekude|kobe]]- ehk tohlkoeks<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
-*'''säilituspõhikude''' leidub [[juur]]es, [[risoom]]is, [[vars|varre]] keskosas ja [[seeme|seemnetes]], [[vili|viljades]], [[sibul|sibulates]], [[mugul|mugulates]] jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: [[tärklis]]- ja [[valk|valguterad]], lahustunud suhkrud, harvem [[õli]]tilgakesed. Viljades on rohkesti [[kromoplast]]e. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks [[aspar]]il, [[kohvipuu]]l, [[diospüür]]il või [[datlipalm]]il<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 * '''veesäilituspõhikude''' [[sukulent]]idel ehk [[turdtaim]]edel, näiteks sugukondades [[piimalillelised]], [[kaktuselised]] ning perekondades [[agaav]], [[kukehari]], [[soolarohi]]. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete [[vakuool]]idega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.