Turaida mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Turaida manor.jpg|pisi|Mõisavalitseja maja]]
'''Turaida mõis''' (''Turaidas muiža'') on endine mõis [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda]]s, [[Turaida]] linnaosas. Mõisakompleks asub aadressil Turaidas iela 10. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Riia kreis|Riia maakonna]] [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]]. [[Saksa keel]]es ''Treiden'', ka ''Treyden''.
'''Turaida mõis''' (''Turaidas muiža'') on endine mõis [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda]]s, [[Turaida]] linnaosas. Mõisakompleks asub aadressil Turaidas iela 10. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Riia kreis|Riia maakonna]] [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]]. [[Saksa keel]]es ''Treiden'', ka ''Treyden''.



Redaktsioon: 23. oktoober 2014, kell 19:55

Mõisavalitseja maja

Turaida mõis (Turaidas muiža) on endine mõis Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas, Turaida linnaosas. Mõisakompleks asub aadressil Turaidas iela 10. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Riia maakonna Krimulda kihelkonnas. Saksa keeles Treiden, ka Treyden.

Turaida mõis kujunes Krimulda piiskopilinnuse linnuseläänist. Aastal 1569 sai mõisa esimeseks omanikuks Elert Kruse, kellele see kuulus aastani 1585. Aastal 1625 annetas rootsi kuningas Gustav II Adolf Turaida Nils Stjernscheldile, aastast 1652 said mõisa omanikeks aga Budbergid. Aastast 1818 said mõisa omanikeks Kampenhausenid.

Algselt kasutas mõis Turaida piiskopilinnuse hooneid. Aasta 1776 tulekahjuni linnuses elati. Seejärel linnust ei taastatud, kuid mõisnik laskis linnusehoovi ehitada puidust eluhoone. Mõisa peahoone on tänapäevaks hävinud.

Mõisakompleksi kuuluvad vana ja uus valitsejamaja. Lisaks on säilinud mited kõrvalhooned, nende seas kõrts-teemaja, uus ait, tall, teenijate elumaja, kuivati ja õunahoidla. XX sajandi alguses hakati mõisas tegelema kalakasvatusega, sellest ajast on säilinud 14 erineva suurusega veekogu.

Välislingid