Krakówi leping: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
[[Pilt:Prussian Homage.jpg|thumb|400px|Zygmunt I läänistab Albrechtile Preisimaa]]
 
'''Krakówi leping''' oli rahuleping, mis sõlmiti [[8. aprill]]il [[1525]]. aastal [[Preisimaa]] valitseja, [[Saksa ordu]] kõrgmeistri [[Albrecht von Hohenzollern]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I]] vahel. Lepingu tulemusena sai Preisimaast Poola vasallhertsogkond.
 
[[Poola]] oli juba [[1466]]. aastal Saksa ordule peale sundinud [[Teine Toruńi rahu|Teise Toruńi rahu]], millega Lääne-Preisimaa liideti kuningriigiga ja kõrgmeister pidi kuningale andma truudusvande. Kuid üldiselt püüdsid kõrgmeistrid viimast vältida ja nõnda oli nende suhtlus Poolaga konfliktne. Eriti pingestusid asjad siis, kui Saksa ordu etteotsa said Saksa-Rooma riigivürstidest [[Friedrich von Sachsen]] ja [[Albrecht von Hohenzollern]]. Esimesel õnnestus küll sõda ja truudusevande andmist vältida, kuid seda suures osas ka tänu Poola kuningate kiirele vaheldumisele troonil [[16. sajand]]i esimesel kümnendil. Zygmunt I Vana trooniletõusuga muutus Poola poliitika Preisimaa osas palju sihikindlamaks ja [[1510]]. aastal kokku kutsutud [[Poznańi kongress]]il jäid nii kõrgmeister kui ka kuningas oma seisukohtadele kindlaks: esimene nõudis kuningalt vandekohustuse kaotamist, teine keeldus aga seda tegemast. Ka kõrgmeister Albrechti ajal tülid jätkusid. Mõlemad pooled püüdsid saada endale paavsti ja keisri toetust. Esialgu oli diplomaatias edukam Albrecht, kuid [[1515]]. aastal sõlmis [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] Poolaga liidulepingu, et tema lapselapsed saaksid abielluda Zygmunti venna, Ungari ja Böömimaa kuninga [[Ulászló II]] lastega. Nii jäi Albrecht oma tugevaimast liitlasest ilma ja [[1519]]. aastal otustas Zygmunt Albrechtile sõjalisel teel kuulekusvande peale suruda. Albrecht oli aga vahepeal sõjaks valmistunud ja otsustas vastu hakata. Nii puhkeski 1519. aasta lõpus Poola-Preisimaa sõda ehk [[Rüütlisõda]]. Ehkki sõjaõnn oli vahelduv, olid poolakad lõppkokkuvõttes edukamad. [[1521]]. aasta aprillis sõlmiti 4nelja-aastane vaherahu, mis jättis osa orduterritooriumistordu territooriumist Poola kontrolli alla.
 
[[1525]]. aastaks, kui rahu lõppema hakkas, ei olnud Albrecht suutnud endale liitlasi leida. Lisaks sellele oli ta hakanud ka luterlaseks ja nõnda kukkus paavsti toetus tema selja tagant kohe ära. Seetõttu oli ta sunnitud Poolaga kokkuleppele minema. Poola kuningas nõustus lõpuks Preisimaast ilmaliku hertsogkonna tegemisega, aga see pidi jääma tema ülemvõimu alla. Aprilliks 1525 olid läbirääkimised läbi ning 8. aprillil sõlmiti rahuleping, milles oli 31 artiklit. Sellega sai Albrechtist Preisimaa esimene hertsog, sealne orduharu saadeti laiali ja kõrgmeistrikoht kadus ajutiselt. Preisimaa läänistati ühtlasi ka Albrechti vendadele [[Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)|Kasimir]]ile, [[Georg (Brandenburg-Ansbach)|Georg]]ile ja [[Johann von Hohenzollern|Johannile]], mis tähendas seda, et ka nende järglased võisid hertsogkonda pärida, ehkki esmajärjekorras pidid selle saama Albrechti järglased. Nõnda pani Krakówi leping aluse [[Hohenzollernid]]e dünastia ilmalikule võimule Preisimaa üle. [[10. aprill]]il läänistati Albrechtile pidulikult Preisimaa, millega leping ka ametlikult kehtima hakkas.
136 940

muudatust

Navigeerimismenüü